Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.

Rootsi aegne Narva vanalinna ja Narva kindluse kaart

14. sajandi algul rajatud Narva keskaegsete kindlustustuste piirdemüürid olid paekivist, ümbritsetud kraavide ja vallikraavidega. Üle vallikraavi ulatusid eesväravad linnusevärava, Viru värava ja Karjavärava ette. Narva kindlustusvööndi kogupikkuseks kujunes 1,58 km, sellest linnamüüri 1 km. Lisaks oli ehitatud kaitsepiire ka Narva Hermanni linnuse ja linna vahele, kogupikkusega 280 m. Linnamüüri käänukohti, sõlmi ja väravaid kindlustasid senisel andmeil vähemalt seitse kaitsetorni.

 Pikemalt artiklis Narva komandant

Kindlusehitiste areng

muuda

Moskva tsaaririigi valduses olnud Narva linna piiramise ja Narva vallutamise järel 1581. aastal, kui Narva linna piiravad rootslased tulistasid linnamüüri sisse kahe päeva jooksul suured augud, alustati Rootsi kuninga Johan III käsul uuendustöid, mille käigus tugevdati olemasolevaid kindlustusi. Linnamüüri nurkadesse ehitati keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid.

 
Narva Hermanni linnus ja muldkindlustuste vööndi Narva bastionid Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna

1582. aastal alustati väravate kohale bastionide ehitamist. Aastatel 1582–1585 ehitati 4 esimest bastioni. Kõik valminud bastionid olid uusitaalia tüüpi, valdavalt paekiviehitised, plaaniliselt või detailidelt kõik erinevad. Väravavaheline keskaegne Narva linnamüür jäeti kurtiinvalli, mis ühendas kindluse kaht bastioni ühendav tagasiastuv sirge peavallilõiguna, tugimüüriks.[1] Kurtiinid tugevdati muldvallidega. 16.-17. sajandi alguses kindlustati Narva linnamüüri mullavallidega: Vanavall, Kristervall, Kuningavall, Liivavall ja rajati linnamüüri äärde uusitaalia süsteemis bastionid (millest on säilinud, restaureeritud kujul Kristwalli bastion). Rootsi Sõjaarhiivis on´säilinud 1650. aastast, Ingerimaa, Eestimaa, Soome suurtükiväejuhi ja inseneri[2] Heinrich von Seulenbergi[3] koostatud Narva linnuse ja linna kindlustuste plaan[4].

 
Vaade Narvale ja Narva kindlusele 17. sajandil
 
Narva kindlus koos bastionide asukohtadega tänapäevasel Narva kaardil: 1 – Spes, 2 – Justitia, 3 – Pax, 4 – Victoria, 5 – Honori, 6 – Gloria, 7 – Fama, 8 – Triumphi, 9 – Fortuna

Rootsi ajal, 17. sajandil ehitati aastatel 1676–1680 alustati Narvas kaitserajatiste uue muldkindlustuste vööndi uuendamist fortifikatsioonide direktor Erik Dahlbergi kavade alusel, Vaubani süsteemi alusel. Pärast Narva bastionide ehitamist Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi aastatel 16831704 suurenes Narva vanalinna pindala umbes kaks korda.

Spesi poolbastion ja Narva Hermanni linnus ning Victoria bastioni müürid enne rekonstrueerimist
 
Honori bastion

Uus muldkindlustuste vöönd

muuda

Ehitustöid alustati 1682. aastal ja jätkati kuni Narva vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt Põhjasõjas 1704. aastal. Valmis jõuti ehitada bastionilaadne kindlustus Spes ('Lootus'), mis asus Narva kindluse lõunamüüri ees ja kuus bastionit:

  Pikemalt artiklis Narva bastionid

Bastionide kaitseks kavandatud kolmnurkjastsest eelkindlustise viiest raveliinist jõuti valmis ehitada kaks, sh Victoria ja Honori bastionide ette 5. raveliin. Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna bastioni vahele planeeritud läänevärav. Bastionid ümbritseti vallikraaviga, põhjasuunas ehitati uus värav – Kuningavärav, millest kujundati linna peavärav, vanadest väravatest jäi alles Veevärav ja Uus värav (hiljem Pimevärav)[5].

 

Triumph, Fama, Gloria, Honor, Victoria, Pax olid sümmeetrilised kõrgete fasside ja nende taga olevate avarate, maast kuni 16 m kõrguste kavaljeerivallidega, mille sees asusid kahekordsed kindlusehitise siseruumid kasematid.

Fama bastionil oli siseruumidega hoov, kus asusid töökojad, sepapajad, hobusetallid, heinaküünid ja vanglaruumid. Fama bastion lammutati ja seepärast on see ainuke Dahlbergi kavandatud Narva bastion, mis pole tänaseni säilinud.[6]

Narva piiramine (1700)

muuda
 
Vaade Narvale ja Jaanilinna kindlusele, 1700. aastal. Johann Christoph Brotze

Vene eelväed vürsti, Novgorodi vojevoodi Ivan Trubetskoi juhtimisel jõudsid Narva alla 22. septembril ukj ja piirasid linna sisse lääne poolt, Narva jõe idakallas oli juba Moskva tsaaririigi vägede poolt hõivatud. Piiramise alguses septembris puudusid piiramisvägedel linna pommitamiseks piiramissurtükid ja piiramine seisnes vaid linna blokeerimises lääne poolt. Kindluse piiramise algetapil jõudsid linnakaitsjad teha täiendavaid kindlustustöid linna läänepoolsel küljel, lisaks osaliselt valminud idapoolsetele bastionidele, mis olid jäänud sõjaeelsel perioodil lõpetamata. Samuti koondati kindluse-eelsetelt kontraeskarpidelt kaitsjad linna garnisoni täiendamiseks ning ehitati kurtiinid ja rindkantse ja asetati kindlusemüüri läänepoolsele osale täiendavalt suurtükke. Lääne poole suunduv linnavärav müüriti kinni, teisel vaenlase poole asetseval väraval jäeti pärast väravaava kinnimüürimist vaid väike läbipääsutee. Lääne poole viiva vallikraavi kohalt võeti ära sillad, valli ees olnud kraavid kindlustati palissaadidega, mille ette astetati kärbised. Narva eeslinnad aga põletati maha, et vaenuväed ei saaks neis leida toetuspunkte.

Narvat kaitses varem tugevdatud Rootsi garnison, mida juhtis kindralmajor Henning Rudolf Horn ning mis koosnes 3000 jalaväelasest, 200 ratsaväelasest ja 400 relvastatud tsiviilisikust.

4. oktoobril 1700 jõudsid Narva alla Moskva tsaar Peeter I juhtimisel, Narva alla koondati vene vägede koosseisus 34 000 – 40 000 meest. 4. oktoobril 1700 hakkasid Vene tsaaririigi väed valli rajama ning alustasid Narva ja Jaanilinna kindluste piiramist. Oktoobri esimesel poolel toimetati Venemaalt, Pihkvast ja Novgorodist Narva alla piiramissuurtükid. Narva kindlus ja Narva jõe idakaldal asuv Jaanilinna kindlus moodustasid ühtse kindlustatud kaitsesüsteemi, mida ühendas sild, mille kaudu oli võimalik ka piiramise korral vägesid liigutada, mistõttu toimus mõlema kindluse piiramine korraga.

Vene piiramisväed asusid Narva jõe paremal kaldal ühel liinil, mis poolringina kattis Narva kindluse ja ulatus tiivaga kuni Narva jõeni, blokeerides ka Jaanilinna. Piiramisvägede laager oli kaitstud vallikraavi ja valliga, 7 km pikkune kaitseliin oli suunatud läänesuunda. Oktoobri alguses toimetati Venemaalt, Pihkvast ja Novgorodist Narva alla piiramissuurtükid, 29. oktoobriks lõpetasid Vene väed vägede koondamise ja ettevalmistavad piiramistööd ning 31. (20 vkj) oktoobril alustasid Narva kindluse tulistamist suurtükkidest. 4.–14. novembrini 1700 pommitasid Vene väed oma suurtükkidest edutult kindlust.

  Pikemalt artiklis Narva piiramine (1700)

Rootsi kuningas Karl XII saabus Rootsi vägede eesotsas Liivimaale 16. oktoobril (5. vkj/6. rkj) Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva, algselt oli Karl XII plaan suunduda appi piiratavale Riiale. Pärast Saksimaa kuurvürsti liitlase Taani alistamist ja Taani väljumist Rootsi-vastasest koalitsioonist lõpetas kuurvürst, Poola kuningas ja Leedu suurvürst August II Riia piiramise ning ohu lõppemisega Riiale suundus Karl XII appi piiratavale Narvale.

  Pikemalt artiklis Narva lahing (1700)

Narva piiramine (1704)

muuda
 
Narva kindluse skeem Vene vägede piiramise ajal 1704. aastal
 
Alexander von Kotzebue (1815–1889) maal "Narva vallutamine" ("Взятие Нарвы") 1704. aastal

1704. aastal alustas Narva piiramist mais Narva jõe suudmealale saabunud 7500-meheline väesalk Vene admiraliteedi ülema Fjodor Apraksini venna Pjotr Apraksini (16591728) juhtimisel. Narvat kaitsva Rootsi väe komandant oli Henning Rudolf Horn. Juuni alguses saabus kohale Vene peavägi koos Peeter I-ga. Peeter pakkus Narvale alistumist, kuid Narva keeldus, meenutades 4 aastat varem toimunud lahingut, milles Vene väed häbiväärse kaotuse osaliseks said.

 
Narva linnaplaan, 1876

Ivangorod alistus 28. augustil (vene viki järgi 16. augustil). Narva vallutati 30. augustil, tormijooksu juhtis Peeter I, kindluse pommitmise käigus purustati põhjapoolne Honori bastion ja sedakaudu vallutasid Vene väed Peeter I juhtimisel tormijooksuga Narva linna.[6]

  Pikemalt artiklis Narva piiramine (1704)
 
Narva kindluse plaan, 1830

Kindlusehitiste areng Venemaa keisririigis

muuda

1822. aastal ehitati Triumphi bastionist lõuna poole Peeter I värav, mille järgi on nime saanud Peetri plats[6].

1864. aastal kustutati Narva kindlus sõjalise tähtsuse ning kindluste nimekirjast, sest Venemaa keisririigi koosseisus ei olnud Narva jõgi enam välispiir, vaid jäi Venemaa keisririigi valdustesse.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Jevgeni Kaljundi. "Uusaegsed kindlustused". // "Narva". Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 181
  2. Zeugmeister u. Ingenieur der Artillerie in Ingermannland, Estland und Finnland
  3. Heinrich Laakmann. DAS BÜRGERBUCH VON PERNAU 1615-1797, J. G. KRÜGER, TARTU 1936, seite 5
  4. Narva eeslinna ja Ivangorodi kindlustamise plaan (1650). Heinrich von Seulenberg. Orig. Rootsi Sõjaarhiivis, Tartu Ülikooli Raamatukogu
  5. Narva kindlustused ja linnus[alaline kõdulink], Narva Muuseum (vaadatud 4.08.2013
  6. 6,0 6,1 6,2 Üldine informatsioon Narva bastionidest[alaline kõdulink]