Ava peamenüü

Krahv Nils Jönsson Stromberg af Clastorp (sündinud Nils Brattman) (25. märts 1646 Jönköping16. august 1723 Claestorpi loss, Södermanlandi lään) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

1667. aastast oli ta Tartu kindluse konduktor, 1699 vabahärra, 1703 kindralleitnant, 1706 krahv, Eestimaa kindralkuberner 17061709 ja 12. oktoobrist 1709 kuni Riia kapitulatsioonini 3/14. juunil 1710 viimane Rootsi-aegne Liivimaa kindralkuberner.[1]

1709 andis Stockholmi valitsus talle lisaks Eestimaa kindralkuberneri kohustustele ka Rootsi vägede ülemjuhataja ülesanded kogu Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, mille tõttu kolis ta septembris Tallinnast Riiga, määrates Tallinnas enda asemele asekuberneriks kindralmajor Dietrich Friedrich von Patkuli (surnud 10. oktoobril 1710).

1711. määrati ta Kammerkolleegiumi e Riigikontori (rootsi keeles Statskontoret) presidendiks.

PerekondRedigeeri

Isa: Jöns Pedersson (Persson) Brattman (suri 1670), raehärra ja postkontori ülem, Peder Gudmundsson Strömbergi (1575–1655) ja Anna Månsdotteri (1580–1630) poeg

Ema: Kristina Gudmundsdotter (suri 1694)

Nils Stromberg abiellus 1690. aastal vabapreili Anna Katarina Fleming af Liebelitziga (1658–1718), kelle vanemad olid Rootsi vabahärra ja diplomaat, kindralmajor Göran (Jöran) Klasson Fleming af Liebelitz (1628–1667) ja vabapreili Sigrid Gyllenstierna af Lundholm (1639–1700).[2]

Abielust sündisid:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 494–495
  2. Hastferite suguvõsa väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1 köide: Görlitz (1930) lk. 109

VälislingidRedigeeri