Relvastatud vastupanu Tšiilis

Relvastatud vastupanu Tšiilis
	Osa operatsioonist Condor ja külmast sõjast
	Rahumeelsed Pinocheti-vastased meeleavaldused (1985)
Toimumisaeg	11. september 1973 – 5. oktoober 1988 ; (15 aastat, 3 nädalat ja 6 päeva)
Toimumiskoht	Tšiili
Tulemus	1988. aasta Tšiili rahvahääletus Tšiili üleminek demokraatiale;
Osalised
Valitsus ; Poliitiline toetus: ; Rahvuslik Uuendus ; Rahvuslik Edu ; Rahvuspartei ; Sõltumatu Demokraatlik Liit Toetus: ; Ameerika Ühendriigid ; Suurbritannia ; Brasiilia ; Argentina ; Boliivia ; Paraguay ; Iisrael ; Lõuna-Aafrika Vabariik	Revolutsiooniline Vasakliikumine ; (1973–1987) ; Manuel Rodrígueze Patriootlik Rinne ; (1983–1997) ; Lautaro Noorteliikumine ; (1982–1994) ; Isiklike Sõprade Grupp ; (1973) ; Poliitiline toetus: ; Tšiili Sotsialistlik Partei ; Tšiili Kommunistlik Partei Toetus: ; Nõukogude Liit ; Palestiina Vabastusorganisatsioon ; Nicaragua ; Kuuba ; Saksa Demokraatlik Vabariik ; Liibüa ; Bulgaaria ; Põhja-Korea ; Rahva Revolutsiooniarmee ; Tupamaros ; Boliivia Rahvavabastusarmee
Väejuhid või liidrid
Augusto Pinochet ; José Toribio Merino ; Gustavo Leigh ; Fernando Matthei ; César Mendoza ; Rodolfo Stange	Andrés Pascal Allende ; Miguel Enríquez ; Galvarino Apablaza ; Raúl Pellegrin
Kaotused
92 hukkunut	400–600 hukkunut; 49 guerrillas killed; hundreds captured ; 49 hukkunut

Relvastatud vastupanu Tšiilis oli vasakpoolsete jõudude võitlus Augusto Pinocheti sõjaväediktatuuri vastu, mis algas 1973. aasta riigipöördega ning kestis kuni demokraatia taaskehtestamiseni 1990. aastal. Konflikt oli osa külma sõja Lõuna-Ameerika rindest, kuna Ameerika Ühendriigid toetasid valitsust ning Nõukogude Liit mässulisi. Vastupanuliikumise suuremad jõud olid Revolutsiooniline Vasakliikumine (MIR) ja Tšiili Kommunistliku Partei relvastatud haru Manuel Rodrígueze Patriootlik Rinne (FPMR), kes olid marksismi põhimõtete pärast konfliktis ka omavahel.

Vastupanu märgilisemad sündmused olid õppelaagrite rajamise katsed Neltumes (1970–1973 ja 1980–1981), Limache raudtee lõhkumine (veebruar 1986), relvasmugeldamine Carrizal Bajos (august 1986) ning Pinochetile tehtud atentaat (september 1986). Kui 1990. aastal algas üleminek demokraatiale, demobiliseerus enamik vastupanuliikumistest. Pärast diktatuuri langemist jäid Tšiilisse vaid väiksemad relvarühmitused, kes jätkasid mõrvamist, pommirünnakuid ja inimrööve 2010. aastani.

Vastuhakku toetasid Kuuba, Liibüa, Nicaragua ja Põhja-Korea (VLO pakkus vähesel määral rahalist abi). Tšiili sõjaväe poolel olid Ameerika Ühendriigid.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ "Informe de la Comisión Nacional de Verdad y Reconciliación, Tomo 1, Tomo 2 y Tomo 3".
↑ "Caidos del MIR en diferentes periodos. CEME (Centro de Estudios Miguel EnrÍquez" (PDF).
↑ Los Allende: con ardiente paciencia por un mundo mejor. By Günther Wessel, Page 155, Editorial TEBAR, 2004
↑ "Aquellos que todo lo dieron. El Rodriguista, 11 Años de Lucha y Dignidad, 1994". 4. november 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2008. Vaadatud 11. oktoober 2013.

[:0-1] "Informe de la Comisión Nacional de Verdad y Reconciliación, Tomo 1, Tomo 2 y Tomo 3".

[2] "Caidos del MIR en diferentes periodos. CEME (Centro de Estudios Miguel EnrÍquez" (PDF).

[3] Los Allende: con ardiente paciencia por un mundo mejor. By Günther Wessel, Page 155, Editorial TEBAR, 2004

[4] "Aquellos que todo lo dieron. El Rodriguista, 11 Años de Lucha y Dignidad, 1994". 4. november 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2008. Vaadatud 11. oktoober 2013.

[1]

[2]

[3]

[4]