Tšiili sõjaväediktatuur (1973–1990)

	Tšiili Vabariik República de Chile 1973–1990
	Lipp Vapp
Valitsusvorm	Autoritaarne sõjaväediktatuur
President	Augusto Pinochet ; (1974–1990)
Hunta president	Augusto Pinochet ; (1973–1981) ; José Toribio Merino ; (1981–1990)
Pindala	756 096,3 km²
Rahvaarv	11 178 817 (1980)
Peamised keeled	hispaania
Rahaühik	eskuudo (1973–1975) ; peeso (1975–1990)
Deviis	"Por la razón o la fuerza" ; ("Mõistuse või jõuga")
Hümn	"Himno Nacional de Chile";
Presidentaalne Vabariik	Üleminek demokraatiale

Tšiili sõjaväediktatuur oli paremäärmuslik autoritaarne sõjaväediktatuur, mis oli Tšiilis võimul 17 aastat (11. september 1973 – 11. märts 1990). Režiim kehtestati, kui 11. septembril 1973 kukutati Ameerika Ühendriikide abil demokraatlikult valitud president Salvador Allende sotsialistlik valitsus. Pärast riigipööret astus ametisse kindral Augusto Pinocheti hunta. Tšiili sõjavägi õigustas enda riigipööret Allende valitsusajal toimunud majanduskriisi lahendamisega. Diktatuur pidas enda võimuletulekut võimaluseks "rahvuslikule rekonstruktsioonile". Riigipöördele aitasid kaasa mitmed faktorid, nagu konservatiivsed jõud, teatud erakonnad, ametiühingute protestid ja muud siseriiklikud pinged, aga ka rahvusvahelised asjaolud. Kuigi alguses usuti laialdaselt, et riigipöörde taga oli CIA, oli hiljem avaldatud toimikute ning mitmete agentide ütluste andmetel Ameerika Ühendriikide valitsuse roll arvatust väiksem.^[1]

Režiimi iseloomustas erakondade tegevuse mahasurumine ning Tšiili ajaloos enneolematu dissidentide tagakiusamine. Kokku hukkus või jäi valitsuse käe läbi kadunuks üle 3000 inimese, kümneid tuhandeid vange piinati ning ligi 200 000 tšiillast oli sunnitud riigist lahkuma.^[2]^[3] Diktatuuri mõju Tšiili poliitilisele ja majanduselule on tunda tänapäevani. Kaks aastat pärast võimuletulekut kehtestati neoliberaalsed reformid, mis vastandusid Allende vasakpoolsele poliitikale. Majanduspoliitikat nõustasid Ameerika Ühendriikides õppinud majandusteadlaste ühing Chicago Boys. Aastal 1980 korraldas sõjaväevalitsus võltsitud põhiseadusreferendumi, millega asendati 1925. aasta põhiseadus uue põhiseadusega. Uue põhiseaduse tulemusel jõuti lõpuks 1988. aasta rahvahääletuseni.

Rahvahääletusel hääletas 55% osalenutest Augusto Pinocheti ametiaja 8-aastase pikendamise vastu. Selle tulemusel toimusid aasta hiljem demokraatlikud üldvalimised. Sõjaväediktatuur lõppes 1990. aastal, kui ametisse astus Kristlik-Demokraatliku Partei kandidaat Patricio Aylwin. Sõjavägi naasis tsiviilkontrolli alla alles paar aastat hiljem.^[4]^[5]

Viited muuda

↑ Jack Devine & Peter Kornbluh, 'Showdown in Santiago: What Really Happened in Chile?', Foreign Affairs 93 (2014), 168-174.
↑ "Country profile: Chile". BBC News. 16. detsember 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2010. Vaadatud 31. detsember 2009.
↑ Wright, T.C.; Oñate, R. (2005), "Chilean Diaspora", Ember, M.; Ember, C.R.; Skoggard, I. (toim-d), Encyclopedia of Diasporas: Immigrant and Refugee Cultures Around the World, kd II, lk 57–65
↑ Angell, Alan; Pollack, Benny (1990). "The Chilean Elections of 1989". Bulletin of Latin American Research. Society for Latin American Studies. 9 (1): 1–23. DOI:10.2307/3338214. JSTOR 3338214.
↑ Agüero, Felipe (2003). "30 años después: La ciencia política y las relaciones Fuerzas Armadas, Estado y sociedad". Revista de Ciencia Política (Spanish). XXIII (2): 251–272. La fuerte posición de los militares en ellas, junto a la continuación de turbulencias [...] emanadas de actos de rebeldía y abierto desafío a las nuevas autoridades por parte de jefes castrenses, pusieron también en el tapete los temas del control civil o poder democrático sobre dicha institución y sus dificultades [...]. Desde esta situación se puso también a Chile en un debate comparado sobre los problemas en la implantación de la supremacía o control civil, sus contextos institucionales y sus mecanismos más efectivos...{{cite journal}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid muuda

[1] Jack Devine & Peter Kornbluh, 'Showdown in Santiago: What Really Happened in Chile?', Foreign Affairs 93 (2014), 168-174.

[BBC-Chile-2] "Country profile: Chile". BBC News. 16. detsember 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2010. Vaadatud 31. detsember 2009.

[3] Wright, T.C.; Oñate, R. (2005), "Chilean Diaspora", Ember, M.; Ember, C.R.; Skoggard, I. (toim-d), Encyclopedia of Diasporas: Immigrant and Refugee Cultures Around the World, kd II, lk 57–65

[AngellPollack1990-4] Angell, Alan; Pollack, Benny (1990). "The Chilean Elections of 1989". Bulletin of Latin American Research. Society for Latin American Studies. 9 (1): 1–23. DOI:10.2307/3338214. JSTOR 3338214.

[5] Agüero, Felipe (2003). "30 años después: La ciencia política y las relaciones Fuerzas Armadas, Estado y sociedad". Revista de Ciencia Política (Spanish). XXIII (2): 251–272. La fuerte posición de los militares en ellas, junto a la continuación de turbulencias [...] emanadas de actos de rebeldía y abierto desafío a las nuevas autoridades por parte de jefes castrenses, pusieron también en el tapete los temas del control civil o poder democrático sobre dicha institución y sus dificultades [...]. Desde esta situación se puso también a Chile en un debate comparado sobre los problemas en la implantación de la supremacía o control civil, sus contextos institucionales y sus mecanismos más efectivos...{{cite journal}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]