Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas.

Üldist

Ärkamisajal oli väga tähtis roll laulupeol. Laulupeod aitasid arendada rahvuslikku eneseteadvust ning neist kujunes rahva ühtekuuluvuse väljendaja ja kinnitaja ajal, kui Eestist endast polnud veel juttugi. Laulupidude kaudu astuti venestamisele vastu ning süvendati eesti keele kui riigi ja rahva keele tähtsust. Need ühendasid eestlasi perioodil, kui Eestit veel polnud ja ajad olid rahva jaoks rasked. On tõenäoline, et laulupidudeta ei oleks eestlased olnud piisavalt ühtsed, et Eesti lõpuks iseseisvuks.

Ka ärkamisaegsetel kirjanikel oli suur roll. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.

Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi. Johann Voldemar Jannsen oli ka üks I üldlaulupeo algatajatest. Tema tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen oli luuletaja ja proosakirjanik, kes valis endale kirjanikunimeks Lydia Koidula.

Tähtsamad daatumid

1838 – Õpetatud Eesti Seltsi asutamine
1857 – nädalalehe Perno Postimees 1. number (regulaarselt ilmuva eesti ajakirjanduse algus)
1857–1861 – rahvuseepose "Kalevipoeg" avaldamine trükis
1858 – talupoegade rahutused (nn Mahtra sõda)
1861 – maltsvetlaste minek Krimmi
1863 – esimesed taotlused Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
1864, 21. november – Johann Köleri algatusel Aleksander II-le talupoegade suure palvekirja saatmine
1865 – laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
1866 – omavalitsuse seadus, mis vabastas talupojad mõisnike eestkoste alt ja kaotas kodukariõiguse
1868 – teorendi seadusega keelustamine
1868 - viljaikaldus ja viimane näljahäda Eesti ajaloos
1868–1870 – Carl Robert Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet"
1869 - 18.–20. juunil I üldlaulupidu Tartus
1870 - 24. juunil – eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)
1870 - 5. novembril, esimese raudteeliini avamine Eestis (Paldiski–Tallinn–Narva-Peterburi suunal)
1870–1871 – esimeste põllumeeste seltside rajamine
1872–1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
1875 – laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus

Vaata ka

Kirjandus

Välislingid

Rahvuslik ärkamine www.estonica.org