Mahtra sõda

Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloosündmusest; samanimeliste asjade kohta vaata lehekülge Mahtra sõda (täpsustus).

Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2. (14.) juunil 1858. aastal ajaloolisel Harjumaal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas.

Mahtra sõda
Toimumisaeg 14. juuni 1858 (ukj)
Toimumiskoht Mahtra, Juuru khk, Eesti
Tulemus Rahutused suruti maha
Osalised
Eesti talupojad Vene soldatid
Jõudude suurus
700–800 meest 50+2 meest
Kaotused
Langenud 10
üles poos 1
uputas 1
Langenud 1
Haavatud 13

PõhjusedRedigeeri

  • 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadusega anti talupoegadele isiklik vabadus, kuid kogu maa jäi mõisnike piiramatuks eraomandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati. Maa kasutuse eest tuli maksta renti loonusandami ja teotööga. Seega säilis talupoegade sõltuvus mõisnikust ja talurahva üldine majanduslik olukord halvenes.[1]
  • 5. juulil 1856. aastal kinnitas keiser Aleksander II Eestimaa kubermangu talurahvaseaduse, mis kuulus kehtestamisele järk-järgult, kümne aasta jooksul, vastavalt sellele, kuidas jõuti talusid krunti ajada. Seni toimus koormiste määramine vanadel alustel. See oli ajendiks talurahvarahutusteks Põhja-Eestis.[2]
  • 1856. aasta talurahvaseadusest lugesid talupojad välja, et abitegu enam tegema ei pea.[3]

Sündmuste käikRedigeeri

 
Atla-Eeru kõrtsihoone
 
Evald Okas, "Mahtra sõda", 1958. Eesti Kunstimuuseum
  • 26. mail (vkj) kohtusid Mahtra vallatalitaja ja taluperemehed Mahtra mõisnik Konstantin von Helffreichiga ning palusid uusi lepinguid ja abiteopäevade vähendamist.[7]
  • Vahepeal oli vastu hakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost.[8]
  • 30. maiks (vkj) kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis karistuspäeva hommikuks Mahtrasse. Sõnnikuvedu, üks abitegudest, pidi algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Sama päeva pärastlõunaks koguneid kihelkonna vallatalitajad Juuru kirikukõrtsi nõupidamisele, mille järel mindi taas pastor Bergi jutule paludes eeskostet. Seda saamata läks vallatalitaja Tertsius Liivimaale Kärusse õigeusupreestri jutule.[9]
  • Laupäeval, 31. mail (vkj) toodi Mahtrasse pool roodu – 50 soldatit koos kapten Johann Bogutski ja lipniku Alexander von Laiminguga. Kõik talumehed kamandati esmaspäevaks mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Ent siis otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid pühapäeval, 1. juunil naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi 700–800 meest Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnast.[10]
  • Esmaspäeva varahommikul, 2. juunil (vkj) kogunesid arvukad talumeeste salgad Atla-Eeru kõrtsi, kust koos suunduti Mahtrasse. Mõisaõuele jõudnud piirasid teivastega relvastunud talupojad soldatid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Soldatitelt hakati relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Kui vägilasekasvu Purila teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi, anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa. [11]
  • Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi mõisavalitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek.[12]

TagajärjedRedigeeri

 
Leppo Mikko, "Mahtra sõda", 1959. Eesti Kunstimuuseum
 
Mahtra sõdalased Prits Lang ja Pärend Eilemann Kaiust 1890. aastatel. Foto: Heinrich Tiidermann (ERM Fk 147:38)

Langenud ja haavatudRedigeeri

Talupoegadest langesid seitse meest: Mart Methusalem Juurust, Mihkel Tein Mahtrast, Jüri Tork Purilast, Jüri Tulp Maidlast ning Mihkel Pent, Kustas Vatter ja Pären Vilson Kaiust.

Haavadesse surid kolm meest: Kaarel Kabok Atlast, Jaan Livonka Juurust ja Hans Richmann Maidlast.

Kaks meest mõistsid karistuse kartuses ise enda üle kohut: Jaan Kroon Maidlast poos end üles ja Jüri Sild Purilast uputas end jõkke. Sõjas langenud maeti Juuru vanale kalmistule.

Karistussalgast sai surma kapten Johann Bogutski ja 13 soldatit said haavata.[12]

KaristamineRedigeeri

Vastu hakanud talupoegadele määras sõjakohus algul surmanuhtluse, mis hiljem kindralkuberneri poolt ümber muudeti raskeks peksukaristuseks. Otsuse kinnitas 27. jaanuaril (vkj) 1859 Venemaa keiser Aleksander II ja käskis täide viia.[13]

10. veebruaril (vkj) 1859 viidi karistus Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel täide. Kõige karmimad karistused said Ado Andrei Mahtra mõisast ja Peeter Olander Kaiu mõisast, kumbki 1000 hoopi läbi kadalippu, koos kõigi seisuseõiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd ja seejärel saatmine asumisele Siberisse. Mahtra vallatalitajale Hans Tertsiusele määrati 100 hoopi kadalippu, koos kõigi seisuslike õiguste kaotamisega ja Siberisse asumisele. Kokku määrati peksmine kadalipu läbi 41 mehele. 17 meest jäid vangistusse või loeti vangistuses oldud aeg piisavaks karistuseks. Seitse meest vabastati süüdistustest.[14] Kolm vastu hakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist hukkusid juba mässu ajal ja kolmas sooritas enesetapu.[15] Karistuskoht sai rahvasuus tuntuks kui Verepõld.[16]

SõjakahjudRedigeeri

27. maiks (vkj) 1860 oli Mahtra sündmuste läbi saadud kahjudena üles antud kokku 12 358, 27 rubla. Sinna kuulusid kroonu kahjud (sõidu- ja päevarahad, uurimismaterjalide tõlkimine vene keelde) 2008,58 rubla, Eestimaa rüütelkonna kahjud (sõjaväe toitlustamise kulud) 2300,79 rubla, ametlike isikute kahjud (Mahtras kaduma läinud käerauad 39,42 rubla väärtuses, major Alexander von Laimingi Mahtras kadumaläinud asjad 300 hõberubla väärtuses, veltveebel Vassiljevi ülemuse käes hoiul olnud raha jne) 436,57 rubla, eraisikute kahjud 7580 rubla (valitseja Rosenberg 1178 rubla, tema ema 146 rubla, mõisnik von Helffreich 6000 rubla jne) .[17]

Süüdimõistetud ja Mahtras viibinud talupoegade vara väärtus oli kokku 362 hõberubla. Kahjusid ei nõutud tõenäoliselt kunagi sisse, kuna see oleks uusi rahutusi põhjustanud, kohtu all olnuist olid paljud ära surnud või Siberisse saadetud. [18]

AastapäevadRedigeeri

 
Mahtra sõja ausammas.

Mahtra sõda Eesti kultuurisRedigeeri

 
Eduard Vilde. Mahtra sõda. Tallinn 1902.

HinnangudRedigeeri

"Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing!" Jaan Tõnisson, eesti riigitegelane. [viide?]

"Mitte eesti taluperemehed, vaid moonakad olid need, kes põletasid ja riisusid ning tegid "Mahtra sõja", võtsid osa 1905. aasta revolutsioonist, märatsesid 1917. aasta revolutsiooni päevil, läksid punaväkke, kuulutasid parunid ja "hallparunid" (s. o. eesti suurtalunikud) lindpriiks, mõrvasid kaaseestlasi Tartus ja Rakveres, osalistusid 1924. aasta mässukatses, olid 1940/41. aasta Nõukogude Vene revolutsiooni ja riigipöörde käsilasteks rahvuslike eestlaste mõrvamises, ja eriti küüditamisel. ... Meie marksistide poolt koostatud ajalugudes on eesti rahvale külge poogitud "pärisorjus", mida pole kunagi olnud, aga moonakate-sulaste märatsemisi esitatakse ajaloolise tähtsusega kangelastegudena! Tõelisuses eesti proletaarliku pööbli jälgid teod on roimad, kuritegelikud nähted. Nende koht pole Eesti ajaloos. Need on vaid kahetsemisväärsed, taunitavad episoodid ja häbiks meie rahvale ja ajaloole." Edgar V. Saks, ajakirjanik ja majandustegelane[19]

ViitedRedigeeri

  1. Vahtre, Sulev, toim (2010). Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu: Ilmamaa. Lk 90.
  2. Vahtre, Sulev, toim (2010). Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu: Ilmamaa. Lk-d 94–95.
  3. Kahk, Juhan (1958). 1858. aasta talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk-d 125–126.
  4. Luiga, Georg Eduard (02.11.1900). "Mahtra sõja päätegelane Hans Tertsius +". Postimees. Vaadatud 17.03.2023.
  5. Kruusimägi, Ants (2015). Juuru kihelkond. Juuru külanõukogu. Juuru: SA Juuru ja Hageri kihelkonna Muuseumid. Lk 152.
  6. Luiga, Georg Eduard (02.11.1900). "Mahtra sõja päätegelane Hans Tertsius +". Postimees. Vaadatud 17.03.2023.
  7. Reinthal, Johannes (1923). Mahtra sõda. Talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinn: Rahvaülikool. Lk-d 60–61.
  8. Reinthal, Johannes (1923). Mahtra sõda. Talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinn: Rahvaülikool. Lk-d 56–59.
  9. Reinthal, Johannes (1923). Mahtra sõda. Talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinn: Rahvaülikool. Lk-d 61–62.
  10. "Mahtra küla, mõis ja sõda: Enne sõda". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2008. Vaadatud 16. detsembril 2011.
  11. "Mahtra sõda". Vaadatud 17.03.2023.
  12. 12,0 12,1 "Mahtra küla, mõis ja sõda: 2. juuni". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2008. Vaadatud 16. detsembril 2011.
  13. Johannes Reinthal (1923). Mahtra sõda: talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinn: Rahvaülikool. Lk 113-115.
  14. Kindral Ulrich. "Trahwid, mis Suur Keisri herra, kindral-kubernöri-herra arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal Mahtra mõisas sündinud". Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk. 9-10. Vaadatud 10.05.2020.
  15. Kindral Ulrich: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. Maa Walla Kuulutaja, nr.4, 31. aprill 1859, lk 4
  16. Kruusimägi, Ants (2015). Juuru kihelkond. Juuru külanõukgu. Juuru: SA Juuru ja Hageri kihelkonna Muuseumid. Lk 194.
  17. Konstantin Lepp. Mahtra sõda 2. juunil 1858. Vaba Maa, 2. juuli 1933, nr. 152, lk. 9.
  18. Konstantin Lepp. Mahtra sõda 2. juunil 1858. Vaba Maa, 2. juuli 1933, nr. 152, lk. 9.
  19. Edgar V. Saks (1979). Saxi-Saxa-Sax-Saks nimikond ja suguselts. Genealoogiline uurimus. Montreal. Lk 96.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "3nI7P" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "C3iL7" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "i0Qdp" ei kasutata eelnevas tekstis.

KirjandusRedigeeri

  • Reinthal, Johannes. Mahtra sõda: talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Rahvaülikool. Tallinn 1923.
  • Kahk, Juhan. 1858. aasta talurahvarahutused Eestis: Mahtra sõda. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1958.
  • Mahtra sõda (album). Koostanud Juhan Kahk, Elem Treier. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1958.
  • Laars, Helmi; Müürisep, Feliks. Mahtra küla. Mahtra Haridusselts. Tallinn 1998.
  • Eduard Vilde. Mahtra sõda: romaan. SE&JS. Tallinn 2007.

VälislingidRedigeeri