Endla (selts)

Endla oli laulu- ja mänguselts, mis tegutses aastatel 18751940 Pärnus.[1]

Seltsi asutasid teiste seas Carl Robert Jakobson, Kristjan Erm, Anton Anson ja Jaan Otstavel. Nad võtsid eeskuju Tartu Vanemuise Seltsist. Seltsi nimi "Endla" võeti Friedrich Robert Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi. Seltsi põhikiri kinnitati 1878. ja uuesti 1909. aastal ning täiendatud põhikiri kinnitati 1920. aastal[1]

1875. aastal hakkas seltsi juures tegutsema laulukoor Endla.[1] Samal aastal etendati ja kanti põllumeeste seltsi ruumes ette Lydia Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".[2]

Aastatel 1889–1899 oli selts varjusurmas. Sellest tuldi välja, kui seltsi esimeheks sai laevaomanik August Klein ning seltsiga liitus jõukaid toetajaid.[2]

1911. aastal valmis seltsi teatri- ja kontserdihoone.[1] Hoone projekteerisid arhitekt H. Jung ja insener Georg Hellat ning fassaadi kujundas arhitekt E. Wolffeldt.[2] Hoone sai tugevalt kannatada 1944. aastal ning selle varemed õhiti 1961. aastal.

1911. aastal hakkas seltsi juures tegutsema teater Endla.[1] Kutselise näitetrupi moodustamisele hakati mõtlema ajal, mil Endla teatrihoonele pandi nurgakivi. Näitetrupp saadi kokku sügisel toimunud hoone avamise aegu.[3]

23. veebruaril 1918 loeti Endla teatri rõdult esimest korda ette "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

1940. aastal selts riigistati. Endla teater tegutses edasi.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Sissekanne Rahvusarhiivi infosüsteemis: Endla (selts) (vaadatud 13.06.2017)
  2. 2,0 2,1 2,2 Ester Vilgats: "Maja, kust algas Endla selts" Pärnu Postimees, 9. aprill 2003
  3. "Kolmas kutseline teater Endla". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2017. Vaadatud 14. juunil 2017.

VälislingidRedigeeri