Rästiklaste mürk

Rästiklaste mürk on rästiklaste süljenäärmete toksiline nõre (modifitseeritud sülg). Rästiklased kasutavad eesmürgihambaid saakloomade surmamiseks ja seedimiseks, aga ka enesekaitseks. Inimesel võib rästiklase hammustus põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid ja ka surma.

Rästiklaste mürk toimib ohvri organismi hemolüütiliselt.[1] Ohtlikum on aga mürgi koaguleeriv toime.[2]

Rästikumürgiks nimetatakse ka maokasvandustes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.

Rästiklaste mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks ahelrästiku, hariliku eefa, lõgismadude, perekonna Lachesis, botropside, aafrikarästikute, kärnrästikute ja sarvikrästikute hammustused võivad abi viibimisel olla fataalsed. Samas näiteks Austrias ja Ungaris levinud stepirästik on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole surmajuhtumeid põhjustanud.[3] Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad harva surmaga.[1]

Hariliku rästiku mürk muuda

  Pikemalt artiklis Hariliku rästiku mürk

Hariliku rästiku mürk (ladina venenum Viperae berus) on meditsiiniliselt oluline droog. Tavaliselt on see kollakat värvi lõhnatu õlijas vedelik, mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid settib selles enamasti kristalse moodustisena.

Hariliku rästiku mürgi keskmine surmav annus laborihiirele on naha alla süstituna 1 mg/kg, kõhuõõnde süstituna 0,86 mg/kg ja veeni süstituna 0,01 mg/kg.[4]

Maailmas on tänapäeval teada vaid üksikuid hariliku rästiku põhjustatud inimeste surmajuhtumeid. Kuna uuema aja ravimeetodid on suremust vähendanud, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub tänapäeval vaid ligi 1% ohvreid, tavaliselt lapsed.[1]

Hariliku rästiku mürk on ravimpreparaadi Viprosal B peamine toimeaine.[5]

Droog muuda

Tuntumad keemilised koostisained muuda

Rästiklaste süljenäärmete nõres on tuvastatud mitmeid ensüüme:

Rästiklaste sülg ja teadus muuda

Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise milking) mürgi koostisosadest sünteesitud ained leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh homöopaatias) mitmesuguste salvide ja teiste preparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud ravimite kasutamiseks näiteks kasvajarakkude ja HI-viiruse vastu.

Enim tuntakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses. 1990. aastatel kiitis FDA Ameerika Ühendriikides heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid ette nähtud südamehaiguste ning rinnaangiini ja südameinfarkti profülaktikaks, raviks ja järelraviks, mida tutvustati "superaspiriinina": Aggrastat, Plavix, Epetifibatide, Integrilin jpt.

Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste mürki aluseks võttes sünteesitud angiotensiin-konvertaasi inhibiitoreid ehk (AKE-inhibiitorid), mis pärsivad RAA-süsteemi (nendest ravimitena enim väljastatud perindopriil, kaptopriil, enalapriil, lisinopriil, ramipriil jpt). Loetletud sünteetilised toimeained on päästnud sadu miljoneid inimesi, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses.

Ravimihiid AstraZeneca on ateroskleroosi raviks välja töötanud ravimi toimeainega tikagreloor, mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on Brilinta ja Euroopa Liidus, sh ka Eestis, Possia. Eesti Haigekassa süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Loomade elu 5:312.
  2. "Snakebite Haemolytic Effects". The University of Adelaide. Vaadatud 6. märtsil 2018.
  3. tõlgitud ingl k vikipeedia artiklist
  4. "LD50 of venomous snakes". snakedatabase.org. Vaadatud 6. märtsil 2018.
  5. VIPROSAL B Ravimi omaduste kokkuvõte[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 11.04.2014)

Välislingid muuda