Ava peamenüü
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre

Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.[1]

Süljenäärmete areng, asend, närvid, morfoloogia, ensüümid, bakterid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Süljenäärmed liigitatakse kaheks:

RoomajatelRedigeeri

MaolistelRedigeeri

Madudel paikneb suuõõnes hulgaliselt süljenäärmeid. Olenevalt madude hammaste liigist leidub madusid, kelle modifitseeritud kõrvasüljenäärmed eritavad sekreeti, mis hammustuse tagajärjel võib inimestel esile kutsuda mürgistusseisundeid.

ImetajatelRedigeeri

InimeselRedigeeri

Inimesel komplekteerivad süljenäärmete sekreeti sülge ja saadavad seda suuõõnde 3 paari suuri süljenäärmeid:

Lisaks paikneb suuõõne limaskestas arvukalt väiksemaid süljenäärmeid.

PatoloogiaRedigeeri

Süljenäärmetega seotult ja elundi talitluses võib esineda häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, mille diagnoosiks võivad olla sialoosid, sialolitiaas, mumps, Sjögreni sündroom, kiiritusravijärgne sialadeniit, sarkoidoos, süljenäärmete hea- ja pahaloomulised kasvajad jne.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri