Prominent

Prominent on mingil põhjusel silmapaistev ehk tuntud ehk kuulus inimene, kellele meedia tihtipeale osutab tähelepanu. Sellised silmapaistvad ja esileküündivad isiksused on sageli tippnäitlejas, -lauljad, -kirjanikud, -kunstnikud, -sportlased, poliitikud, televisioonis sageli esinevad arvamusliidrid jt. Kuulus võib olla nii positiivses mõttes (parim näitleja) kui ka negatiivses mõttes (jõhker kurjategija), viimasel juhul on tegu kurikuulsusega.

Inimese tuntus on erineva ulatuse, suuruse ja põhjustega. Paljud inimesed saavad tuntuks seoses keskmisest paremate tulemustega oma tööalal, kuid see võib anda neile kuulsuse vaid spetsialistide kinnises ringkonnas. Näiteks on paljud teadlased tuntud akadeemilistes ringkondades, kuid mitte laiemalt rahva hulgas. Paljud riigiametnikud on saanud tuntuks, kuna nad on avaliku elu tegelased ja seaduse järgi kohustatud oma tegevusest avalikkust informeerima.

Inimene, kes on tuntud asjatundjana mingil konkreetsel alal ja kellelt meedia küsib selle ala kohta tema arvamust, on arvamusliider. (Slängis ja eeskätt kollases ajakirjanduses on selliseid inimesi kutsutud ka liitsõnalise nimetusega, mille täiendosa on "valve", näiteks valvefeministiks on nimetatud Barbi Pilvret[1], Voldemar Kolgat aga valvepsühholoogiks[2].)

Näitlejad, sportlased, muusikud, kunstnikud ja kirjanikud on tuntud siis, kui nad saavutavad oma töös silmapaistvaid tulemusi, kuid seoses oma töö meelelahutusliku loomusega on nad tuntud laiemalt kui vaid vastavast muusikastiilist või spordialast huvitatute hulgas.

Seoses televisiooni leviku ja arenguga on kuulsusteks saanud inimesed, kelle töö on olla televisiooni saatejuht või diktor või on lihtsalt esinenud mõnes televisioonisaates või -uudistes.

Paris Hilton, rikas pärijanna

Paljud inimesed on saanud kuulsaks, kuna ka nende vanemad, abikaasad või teised lähemad sugulased on kuulsad. Selline kuulsus võib olla seotud ka väga rikas olemisega. Näiteks Paris Hiltoni kuulsus sai alguse sellest, et ta on Hilton Hotelsi omanike suguvõsast.

Kuulsaid meelelahutusega tegelevaid inimesi, kes on kuulsad mitmes riigis (rahvusvaheliselt), kutsutakse staarideks.

Vahel võib mõni inimene olla kuulus, ilma et üldsus teakski, millisel alal ta midagi erilist on saavutanud või miks üldse kuulsaks saanud, kuid kollane ajakirjandus on nad kuulsaks kirjutanud ja rääkinud. Kuulsaid inimesi, kelle eraelust meedia tihti räägib ja kirjutab, võib tabada ka avalik hukkamõist ning neid hakatakse nimetama tühisteks kuulsusteks või libastaarideks.[3]

Kuulsusest sotsioloogiasRedigeeri

Pierre Bourdieu on leidnud, et kuulsus on üks sümboolse võimu komponentidest. Tänu oma sümboolsele olemusele (sümbolsüsteemid: keel, kunst, religioon, teadus) on sümboolse võimu näol tegu võimuga, mida saab rakendada vaid siis, kui seda tunnustatakse nende poolt, kellele seda rakendatakse. See omakorda sõltub lausuja isikust ehk sellest, kui palju on lausuja endale kogunud sümboolset kapitali. Kui kedagi peetakse jumalaks, siis on tema sõnal loomulikult eriline kaal ja tema korraldustele allutakse, ent ainult niikaua, kui alluvad tunnustavad tema jumalikkust. Seetõttu hoolitsevad kõnelejad oma sümboolse kapitali akumuleerimise eest, kogudes autoriteeti, au ja kuulsust, mis tagab sõnadele kaalu ehk nende sümboolse võimu.

Kuulsusest eetilistes õpetustesRedigeeri

Enamik religioone peab kuulsuse taotlemist taunitavaks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Feminismist, kroonikast ja formaatidest
  2. "Hvostov: erinevalt Laarist ma tunnistan, et olen ideoloog". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2008. Vaadatud 9. novembril 2008.
  3. TIPP20: Eesti kõige tühisemad kuulsused Eesti Ekspress, 2. september 2008.