Pierre Bourdieu
Pierre Bourdieu (1. august 1930 – 23. jaanuar 2002) oli prantsuse sotsioloog, kelle uurimused käsitlesid filosoofiat, kirjandusteooriat, sotsioloogiat ja antropoloogiat. Tema tuntuim raamat on "La distinction : critique sociale du jugement" ('sotsiaalne kriitika maitse küsimustes'), milles ta proovis ühendada esteetilisi otsuseid sotsiaalse positsiooniga. Märkimisväärne aspekt Bourdieu teoorias on metodoloogia, milles ta ühendab teooria ja empiirilised andmed selleks, et mõista subjekti objektiivses struktuuris.
Pierre Bourdieu | |
---|---|
Sünniaeg |
Pierre Félix Bourdieu 1. august 1930 Denguin (Prantsusmaa) |
Surmaaeg |
23. jaanuar 2002 (71-aastaselt) Pariisi XII ringkond (Prantsusmaa) |
Amet | fotograaf, tõlkija, teadlane |
Töökoht | |
Teosed | La Distinction, Les Héritiers |
Autasud | Lõssenko auhind |
Bourdieu lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia sellistele mõistele nagu "kultuuriline, sotsiaalne ja sümboolne kapital" ning mõisted nagu habitus, "väli" ja "sümboolne vägivald".
Bourdieu raamatutest esimesed käsitlesid Alžeeria sotsioloogiat, neile järgnesid üliõpilasi ja haridussüsteemi käsitlevad uurimused. Hiljem tegeles sotsioloog paljude teemadega: kultuur, kunst, kirjandus, poliitika, meedia, kõrged riigiametid, sotsiaalne viletsus, meessoo domineerimine jne. Üks tema põhiküsimusi oli identiteediküsimus. Bourdieu esitas selle küsimuse omamoodi ja novaatorlikult. Ta ei uurinud, milles seisneb inimese olemus üldiselt, vaid püüdis mõista, kuidas on kujunenud see või teine isiksus, tema maitse, enesehinnang ning käitumisviis. Selleks ei pidanud ta vajalikuks mitte psühhoanalüüsi tegemist, aga väliste, sotsiaalsete mõjude analüüsimist. 1990. aastatel tegeles Bourdieu meedia analüüsiga. Ta oli seisukohal, et meedia, allutatuna majanduslikule survele, mõjutab negatiivselt informatsiooni levitamist. Informatsioonist oli tema jaoks saanud liiga võimas valdkond, et seda ainult ajakirjanike hooleks jätta.
Oma töödes toetub ta Ludwig Wittgensteini, Maurice Merleau-Pontyi, Edmund Husserli, George Canguilhemi, Karl Marxi, Gaston Bachelardi, Max Weber, Emile Durkheimi, ja Norbert Eliase teooriatele. Oluline mõju oli Bourdieule Blaise Pascalil, kelle järgi ühe Bourdieu raamatu pealkirjaks sai "Méditations pascaliennes" ('Pascali mediteerimine').
Elulugu
muudaBourdieu sündis 1930. aastal Püreneede jalamil vaeses maaharija peres. Pärast filosoofiahariduse omandamist töötas ta Prantsusmaal ja Alžeerias. Bourdieu tee Prantsusmaa akadeemiliste ringkondadesse oli keeruline. 1964. aastal pälvis ta tähelepanu teosega "Les Héritiers" (Pärijad), kus käsitles Prantsusmaa kõrghariduse reformimise vajalikkust.
1975 asutas ta ajakirja "Actes de la recherche en sciences sociales".
1981 sai Bourdieu'st Prantsusmaa tuntuima, akadeemikuid ühendava Collége de France'i sotsioloogiaprofessor.
1996 asutas Bourdieu assotsiatsiooni Liber/Raisons d’agir ja samanimelise kirjastuse, viimane on kuulsaks saanud neoliberalismivastaste raamatute väljaandjana. Sellest ajast teatakse Bourdieud kui laia haardega sotsioloogi ja globaliseerumise veendunud vastast. Bourdieu neoliberalismi ja massimeedia kriitika hoidis teda pidevate mõtterünnakute keskpunktis. Tema 1997. aastal ilmunud pisike punane raamat, mis rääkis televisioonist, ärgitas avalikkust mõtlema selle meediavormi telgitaguste ja mõjuhoobade tegeliku mõju üle ühiskonnas.
Eesti keeles ilmunud raamatud
muuda- "Meeste domineerimine". Varrak 2005
- "Praktilised põhjused". Tänapäev 2003
- "Televisioonist". Perioodika 1999
- "Visandusi eneseanalüüsiks". Tänapäev 2008
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Pierre Bourdieu |