Vana-Piigaste mõis
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2022) |
Vana-Piigaste mõis (saksa keeles Alt-Pigast; ka Piigaste mõis) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Põlva maakonda Kanepi valda[1].
Ajalugu muuda
Mõisat on esimest korda mainitud 1510[1]. Aastal 1450 müüsid Kersten ja Heinrich Buxhoeveden, Otto Buxhoevedeni pojad, Pulmetze, Pyksi, Loteli, Jertejerwe, Kekkeleppe ja Ternitze külad, mis asunud Otepää kihelkonnas, kokku 20 adramaad, 1630 marga eest Tartu (Rathmann) Dories von dem Berckile. Hiljem kuulusid need maa-alad Tartu linna kodanik Heinrich Butenborckile, kes nad 1510. aastal 200 vana marga eest ära müüs Jürgen Dumpianile. Jürgen Dumpian müüs aga valdused edasi Lubbert Kawerile, kes müüs need 25. juulil 1527 Melchior Metstackenile Pulmetze mõisa ühes Sotelli, Pixi, Tappolepi, Harrikese, Laripese ja Jantjerve külaga. Piigaste mõis, mille alla küla kuulus, asus varem kindlakstegemata asukohaga Pulmetze külas ja toodi Piigaste külla üle 16. sajandi II poolel. 6. jaanuaril 1533 kinnitas Tartu piiskop Johannes VI Bey mõisa ostu ja andis Melchior Metstackenile kui Johann Taube laste võõrasisale nende mõisad ja margad, mille eest ta on kohustatud Johan Taube võlad tasuma ning andma Taube tütardele Annale ja Catharinale kaasavaraks 2500 Riia marka. Melchior Metstacken pärandas Sulmetza oma pojale Christophile, kes nooremehena venelaste kätte sõjavangi langes ja keda vürst Vassili Ivanovitš Šuiski teenistuses kasutas. Tema suri Venemaal ja Pulmetzä mõisa ja Piigaste küla laastati sõja ajal nii ära. et 1625. aastal mõisa endine asukoht täiesti metsaga oli kaetud. Södermanlandi hertsog Carl kinnitas Piigaste, nagu Pulmetza mõisa, Neeruti ja Terrastfei kuni edaspidise korralduseni Magnus Nierothile, kes end pärijana üles oli andnud, ning 1626. aastal kinnitas Riia kommissariaalkohus Piigaste ja Neeruti vendade Hermann ja Reinhold Nierothile, kelle ema olnud Christoph Metstackeni õde.
Rootsi kuningas Gustav Adolf kinnitas Piigaste, Neeruti ja Terrastfe mõisa 3. augustil 1629 Magnus Nierothile (Wittensteini maaülem). Ooberstleitnant Conrad Nieroth müüs Piigaste 13. augustil 1665. aastal 3200 taalri eest Christoph Rehbinderile, kes selle sama aasta 24. augustil sama summa eest müüs Rootsi rittmeister Johann Platerile. Johann Plater pärandas mõisa oma pojale, ooberst Johann von Platerile, kes selle 2. juunil 1724. aastal 3500 riigitaalri eest müüs (Landkammerier) Nicolaus Löwele. Nicolaus Löwe pärandas Piigaste tema ainsale Karl Krabbel mehel olevale tütrele, kes selle 18. oktoobril 1756. aastal 12 000 rubla eest müüs major Adam Ludvig von Reutzile. Kuna Adam Ludvig von Reutz suri lastetult, läks Piigaste, tema lesega tehtud lepingu põhjal, tema vennapoja leitnant Carl Gustav von Reutzile. Tema mõlemate lastelt päris Piigaste mõisa nende ema Aurora Helene, sünd. von Schröder kes oli astunud teise abiellu Berond Johann von Schulmanniga. Von Schulmann müüs mõisa 11. juunil 1783. aastal 25 500 rubla eest Christoph Johann von Buhrmeisterile. 9. oktoobril 1785 sai 12 000 rubla eest Piigaste üle ostuõiguse Aurora Helene v Schulmannilt (sünd. v. Schrader) titulaarnõunik Anton Christian Tappel ning sai selle mõisa enesele. 3. novembril 1798. a. tehtud transakti põhjal andis titulaarnõunik Antou Christjan Tappel Piigaste ühe oma lastega 32 000 rubla eest oma pojale, rittmeister Julius Johann von Cappelile.
Piigastest eraldati (Sootla) Sõtta mõisa karjamõis, iseseisva mõisana Vastse-Piigaste mõis (Neu-Piigast) nime all.
Julius Johann von Cappel pantis Vana-Piigaste mõisa 8. märtsil 1804. aastal 30 000 h. rubla eest leitnant Peter von Helmersenile, kes selle 25. mail 1806. aastal 32.000 rubla eest Carl Hermann Samson von Himmelstjernale andis. Edaspidise üleandmise läbi sai mõisa major parun Gustav Schoultzile, ning see müüs Piigaste 25. mail 1817. aastal 32 000 hõberubla eest maakohtu assessorile, pärastisele landrathile ja rüütel Alexander von Rennenkampffile, kes Vana-Piigaste 7. juunil 1817. aastal enese omanduseks laskis kirjutada, ühtlasi 17. mail 1833. aastal l9 550 rubla eest mõisa Anna Gordofskile pantides. Järgnevalt pantis Alexander Reinhold von Rennenkamff Vana-Piigaste 1. mail 1842. aastal 26 000 rubla eest paruniproua Agnes von Schoultzile (sünd. von Hasse) Kui ka see pandileping üles öeldud oli, müüs pantija Piigaste mõisa 5. detsembril 1844. aastal 36 500 hõberubla eest ooberstleitnant Adolph von Pfeifferile[2].
Viimased (enne 1919. aastat) mõisa omanikud olid Pfeifferid[1].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vana-Piigaste mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 16.05.2015)
- ↑ 30 küla asemele 5 suurt mõisat, Wõru Teataja, 21. jaanuar 1928
Välislingid muuda
- Vana-Piigaste mõis Eesti mõisaportaalis