Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund. Selgroogsete kopulatsioonis etendab suguti tähtsat osa.[1] Suguti ehitus, morfoloogia ja asend on loomaliigiti erinevad.
Imetajatel on suguti ehk peenis ühtlasi ka kusemiselund ehk isaskusiti (ladina keeles urethra masculina). Teistel imetajatel peale inimese nimetatakse seda ka kürvaks (nimetav: kürb).
Peenise kujutis ehk fallos on oluline sümbol mitmetes kultuurides.
Lindude peenis muuda
.jpg)
Lindude kopulatsioonielund erineb oma ehituselt tunduvalt imetajate peenisest. Neil paikneb peenis kloaagi kõhtmisel seinal. Peenise morfoloogia võib erineda nii liigiti kui ka indiviiditi, nii võib veelindude peenis jäikpundumise ehk erektsiooni korral, mida põhjustab rikkalik lümfisoonestik, olla 4 kuni 6 sm pikkune.[2]
Neil esineb kahte sorti peenist :
- Väljasopistuv peenis (Penis protrudens), ligi 3% lindudest (partlastel, jaanalindlastel, (emud, nandud, kiivid)[3];
- Penis non-protrudens- seemnerakud satuvad emaslinnu suguelunditesse, kui isaslind surub oma kloaagiava vastu emaslinnu kloaaki.
Imetajad muuda
Paljudel imetajatel, nende hulgas paljudel ahvidel, närilistel, hüljestel, merelõvidel ja morskadel on peenises, lõtvumise vältimiseks, peeniseluu ehk sugutiluu (laculum).[4]
Inimesel on peeniseluu taandarenenud.
Imetajate peenised jagatakse kahte põhitüüpi[5]:
- pidevas valmisolekus vahekorda astumiseks;
- vaskuloosne (vererõhu toimel).
Morfoloogia muuda
Välisehitus muuda
Suguti, koos munandikotiga, on välimine isassuguelund[7]:
- sugutijuur (redix penis)
- sugutikeha (corpus penis)
- sugutilukk (glans penis)
- sugutiselg (dorsum penis)
- kusitmine pind (facies urethralis)
- sugutivabaosa (pars libera penis)
- eesnahk (pr(a)eputium).
Inimene muuda
Rahvusvahelises inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomica on elundi klassifikatsioon järgmine: A09.4.01.001: Penis. Peenis (suguti)
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 81, 2001
- ↑ Harald Tikk, Matti Piirsalu, Viive Tikk, Liisa Hansson,LINNUKASVATUSE TERMINID, lk 69, Tartu 2011, Tartumaa Põllumeeste Liit Veebiversioon (vaadatud 02.10.2013)
- ↑ Piret Pappel, Evolutsioon õnnistas jaanalinde isevärki sugutiga,09.12.2011 18:27
- ↑ John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 85, 2001
- ↑ John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 82, 2001
- ↑ John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 85, 2001
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 238– 239, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
Välislingid muuda
- John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
- Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Välislingid muuda
 |
Vikisõnastiku artikkel: suguti |
| |
Vikisõnastiku artikkel: munn |
| |
Vikisõnastiku artikkel: türa |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suguti |
- Peenise anatoomia
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A09.4.01.001: Penis. Suguti
- Patoloogia
- Melanoom: Yunxiang Li, Haichao Yuan, Anguo Wang jt, Case report Malignant melanoma of the penis and urethra: one case report, World Journal of Surgical Oncology 2014, 12:340 doi:10.1186/1477-7819-12-340, 11. november 2014, veebiversioon (vaadatud 5.07.2015) (inglise keeles)