Pedeli mõis
Pedeli mõis, ka Pedele mõis (saksa keeles Peddeln, varem Seiershof, läti keeles Pedeles muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Mõisasüda jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Valka piirkonda Valka valda Pedele külla.
.jpg)
Ajalugu muuda
Sealsed valdused olid osa Härgmäe ordulinnuse linnuseläänist. Härgmäe mõisast eraldati see koos Annase mõisaga, kui Hans Conrad Wilhelm Ungern-Sternberg need Johann Dietrich Hornile pantis. Too loovutas aastal 1821 oma pandiõigused 17 400 taalri ja 23 000 rubla eest Otto Eduard Ernst Maydellile. [1]
Otto Eduard Ernst Maydell pantis mõisad 69 500 rubla eest koos Paju mõisaga aastal 1827 kreisisaadik Gustav Eduard von Richterile. Richter loovutas 27 500 rubla eest õigused Pedeli ja Annase mõisale aastal 1835 Friedrich von Grochowskyle. Too sai ka aastal 1839 mõisate pärisomanikuks ja müüs need siis aastal 1850 August Robert von Voigtile, saades nende eest 44 000 rubla.[2]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 adramaad, sellele allus 63 mees- ja 102 naishinge.[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Härgmäe, Annase ja Hoomuli mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad, aastal 1823 aga 3 ja 1/4 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 5 ja 63/80, lisaks allus mõisale 6 ja 49/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõis muuda
Pedeli mõisal oli üks karjamõis, mis asus Bērzis (Charlottenthal).
Viited muuda
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 289-290
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 353-354.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.