Paul Anniko

Paul Anniko (11. september 1904 Lihula – 9. veebruar 1974 Baltimore) oli eesti arst.

Ta lõpetas aastal 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas mitmete katkestuste järel aastal 1942 arsti astme väärilisena. Akadeemiliselt kuulus ta üliõpilaste seltsi "Raimla".

Ta töötas juba üliõpilasena aastatel 1941–1942 Tartu Ülikooli sisehaiguste kliinikus arstina ja Mustvees jaoskonnaarsti asetäitjana. Aastatel 1942–1944 oli ta Kullamaal jaoskonnaarstiks ja aastal 1944 sisearstiks Haapsalu haiglas.

Põgenes aastal 1944 Saksamaale, kus oli alguses oli aastatel 1945–1949 DP laagri arstiks Oldenburgis (Briti okupatsioonitsoonis). Lisaks viibis ta aastal 1948 Hamburgis täienduskursustel troopiliste haiguste, hügieeni ja parasitoloogia alal. Aastal 1949 emigreerus Saksamaalt USA-sse. Aastatel 1949–1950 töötas ta Marylandi Lutherian Hospitali laboratooriumis laborandina. Septembrist 1950 septembrini 1951 läbis nn rotating internship'i, mis lõppes eksamite ja USA vastava osariigi arstilitsentsi saamisega. Aastatel 1951–1952 oli ta sisehaiguste arst-residendiks samas haiglas. Aastal 1952 asus ta Baltimore'is arstina tegutsema. Aastal 1956 saavutas ta eriarsti õigused nii sisehaiguste kui ka kirurgia alal töötamiseks.

Ta oli Baltimore Markuse koguduse asutaja, kauaaegne juhatuse liige ja esimees; samuti Baltimore Eesti Laulumehed asutaja ja kuulus Baltimore Eesti Seltsi. Tal oli kodus suur eestikeelne raamatukogu, mida ta pidevalt täiendas; ta pööras palju tähelepanu eesti kooli arendamisele USA-s. Tema huvialadeks olid koorilaul (asutas koore nii põgenikelaagris kui ka USA-s), kalapüük ja joonistamine (pastell ja pliiats). Ta oli ka aktiivne arstiteaduse populariseerija.

Paul Anniko suri 9. veebruaril 1974 Baltimore'i Eesti Majas, kui ta varises südameatakiga kokku populaarteaduslikku loengut pidades. Ta on maetud Baltimore'i Marylandi osariigis.

Isiklikku

Tema isa Hendrik Anniko oli kooliõpetaja, köster ning II ja III Riigikogu liige.

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 381-382.