Põllumeesteselts
Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.
Baltimaade esimeste põllumeesteseltside hulka kuulusid 1792 asutatud Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning 1839 asutatud Eestimaa Põllumajanduse Selts. Esimesed põllumeesteseltsid (LÕÖSi tütarseltsid-põllumajandusseltsid ja EPS) juhindusid mõisnike huvidest.[1]
Esimesed eestlaste põllumeesteseltsid Liivimaa kubermangus organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus 1870 ning Viljandis ja Võrus[2] 1871, Põltsamaal 1881. Eestimaa kubermangu Tallinna Eesti Põllumeeste Selts asutati alles 1888.
Carl Robert Jakobsoni ja Märt Miti mõjul ei teinud eestlaste põllumeesteseltsid kuni 1890. aastateni baltisaksa põllumeesteseltsidega koostööd.[1]
Seltse tekkis maapiirkondadeski: Helme Põllumeeste Selts, Koeru Põllumeeste Selts, Kullamaa Eesti Põllumeeste Selts, Kuremaa Põllumeeste Selts, Läänemaa Põllumajanduse Selts, Põltsamaa Põllumeeste Selts, Räpina Põllumeeste Selts, Tarvastu Eesti Põllumeeste Selts, Sangaste Põllumeeste Selts, Võnnu Põllumeeste Selts, Tapa Põllumeeste Selts, Änge Põllumeeste Selts, Saarde Põllumeeste Selts, Suure-Jaani Põllumeeste Selts, Paide Põllumeeste Selts, Vändra Põllumeeste Selts, Haapsalu (1903), Kullamaa (1899), Käina, Lääne-Nigula (1910), Martna, Mihkli (1910), Märjamaa (1910), Noarootsi (1909), Piirsalu, Varbla (1910), Velise (1903), Rapla Põllumeeste Selts, Vigala Eesti Põllumeeste Selts jt.
1905. aastal tegutses Eesti alal üle 60 põllumeeste seltsi. Kui esimestel põllumeeste seltsidel polnud tegevuspiirkond täpselt kindlaks määratud, hiljem asutatuil oli see põhikirjas fikseeritud (kihelkondlikud seltsid). 1907 ja 1908 asutati vastavalt Eestimaa kubermangu ja Põhja-Liivimaa põllumeesteseltside kesktoimkond. Need muudeti vastavalt 1910 Eestimaa Põllumeeste Keskseltsiks ja 1911 Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsiks. 1922 ühinesid need Eesti Põllumeeste Keskseltsiks.[1]
Kuna põllumeesteseltse oli palju, siis tegelesid nad küllaltki erinevate asjadega. Seltsid tutvustasid talurahvale mitmeväljasüsteemi, põllutöömasinaid, mineraalväetisi ja maaparandust. Korraldati loenguid, kursusi, põllumeeste päevi, põllumajandusnäitusi ning põllutöökongresse (1899 ja 1905). Nad asutasid mitmesuguseid ühistuid ja koole, seadsid ametisse instruktoreid ja konsulente ning andsid välja ajakirju (Põllumees ja Tulu).[1]
1940 põllumeesteseltsid natsionaliseeriti. Nende ülesanded anti riigiasutustele.[1]
1980. aastate lõpus hakati põllumeesteseltse taastama.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 428
- ↑ Eesti Põllumeeste seltsid., Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 35, 29 august 1884
Välislingid muuda
- Eesti põllumeeste seltsid, Ajalooarhiivi fondiloend