Pärnu lade
Pärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Pärnu lademe all lamab Rēzekne lade ja temal lasub Narva lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1930.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Eiffeli lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Pärnu kihistu, milles eristatakse veel Tamme ja Tori kihistikke. Lademe vanus on 391...387,5 miljonit aastat.
Lademe paksus Eestis on 15–47 m.[1] Lätis on lademe paksus 20-25 meetrit, Gulbene ümbruskonnas aga kuni 55 meetrit.
Lademe avamusala ja ühtlasi ka paljandumisala on Pärnu ja Navesti jõe org. Põhja-Euroopas see lade mujal kui Eestis ei paljandu.[1] Selle paljandeist on üks tähelepanuväärsemaid Oore meierei paljand, kus paljanduvad nii Pärnu lade kui ka Narva lade. Lademe kivimid esinevad Eestis Pärnu-Võhma-Mustvee joonest lõunasse jäävatel aladel.[3]
Lademe kivimkoosseisus on Eestis palju liivakivi.[4] Lätis lisanduvad liivakivile veel aleuroliit ja savi, ka on sealsed liivakivid sageli tsementeerunud. Läti lõuna- ja idaosas lisanduvad neile dolomiit ja kips. Lademe liivakivis sisaldub naatriumirikast mineraalvett, mida ammutatakse nii Valmieras, Siguldas, Piltenes kui ka Mangaļis.[5]
Lademe vana nimetus oli Tori lade.[6]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 EE 12. köide, 2003: 443.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
- ↑ Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte
- ↑ Narvajõe lademe geoloogiast Eesti NSV-s. Kaarel Orviku. 1948