Ava peamenüü

Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Narva lademe all lamab Pärnu lade ja temal lasub Aruküla lade.

Ladet hakkas esimesena eristama D. V. Obrutšev aastal 1933.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Eiffeli lade, lademes eristatakse Kernavė, Leivu ja Vadja alamlademeid. Lademe vanus on 384...387,5 miljonit aastat.

Lademe paksus Eestis on 30–109 m.[1] Läti aladel on lademe paksus 70–170 meetrit, põhjast lõuna suunas liikudes lademe paksus kasvab.

Lademe avamusala kulgeb vööndina Ruhnu saarel ja Mandri-Eestis Häädemeeste ja Mustvee joonel, üksikult esineb ladet Narva jõe keskjooksul.[1] Lätis avaneb lade Kuramaa põhjaosas Slītere rahvuspargi aladel. Selle paljandeist on tähelepanuväärseim Oore meierei paljand, kus paljanduvad nii Pärnu lade kui ka Narva lade. Lademe kivimid esinevad kogu avamusalast lõunasse jääval alal.[3]

Litostratigraafiliselt vastavad sellele kolm kihistut: Kernavė ehk Gorodenka, Leivu ja Vadja kihistu.[1] Lade jaguneb kolmeks alamlademeks: Kernavė alamlade, Leivu alamlade ja Vadja alamlade.

Lademe kivimkoosseisus on palju dolokivi, domeriiti ja aleuroliiti.[4] Läti aladel moodustab lademe ülemise osa punane liivakivi, samuti sisaldab see Lätis kipsi.[5]

Lademe vana nimetus oli Narvajõe lade.[6]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 361.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  4. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
  5. Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte
  6. Narvajõe lademe geoloogiast Eesti NSV-s. Kaarel Orviku, 1948.