Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium on Eesti esimene erakool, mis asutati Pärnus 31. augustil 1990. Sel päeval andis Eesti Vabariigi Haridusministeerium gümnaasiumile koolitusloa. Ametliku koolitusloa saamisele eelnenud õppeaastal tegutses Pärnu Ülejõe Põhikooli ruumides Sütevaka eriklass 10.g (tertia), mida loetakse kooli esimeseks lennuks (lõpetanud 1992).[1] Kooli esimene direktor (1990–1998) oli Neeme Ellermaa, alates 1998. aasta suvest on direktor Andres Laanemets.

Ajalugu muuda

9. novembril 1988. aastal loodi Pärnus Sütevaka Selts, mille eesmärk oli edendada Pärnu kultuurielu, kaitsta kultuuripärandit ja anda huvitatutele sügavamat humanitaarharidust.[1]

28. novembril 1988. aastal alustas Sütevaka Seltsi eestvedamisel Pärnus tegutsemist Sütevaka Seminar, mille eesmärk oli humanitaarainete loengusarjaga korvata toonase haridussüsteemi puudujääke. Seminar tegutses ühe õppeaasta, selle lõpus oli võimalik teha eksameid ning saada tunnistus. Loengutel osales suur hulk abituriente ning seminari edust võrsus mõte luua Pärnusse humanitaargümnaasium.[1]

Sütevaka eriklass muuda

1989. aasta sügisel avas selts Pärnu 4. Keskkooli ruumides koostöös keskkooli direktori Tõnu Tõnistega humanitaarklassi 10.g ehk tertia. Lepingus sätestati osapoolte rollid järgmiselt: "Organisatsiooniliselt kuulub Sütevaka Gümnaasium seltsi jurisdiktsiooni alla, mille õpilased on 4. KK õpilaste nimekirjas eraldi real. Igapäevaseid probleeme lahendab Sütevaka Seminari juhataja."[2] Eriklassi võeti õpilased vastu sisseastumiskatsetega. Plaanitud 24 õpilase asemel võeti 64 kandideerija hulgast tänu ühtlasele tasemele vastu 32. Sisse sai ka mitu noort, kes olid 10. klassi juba lõpetanud, kuid soovisid selle uues koolis teist korda läbi teha.[1]

Eristaatusega üksuse juhiks sai Neeme Ellermaa, klassijuhatajaks 4. Keskkooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Mari Raidmets. Kohustuslikule õppekavale lisandusid humanitaarklassis valik- ja vabaained, nagu näiteks psühholoogia, religioonilugu, eetika, ladina keel, õhtuti loetav kultuurilugu ja põhiainete (kirjandus, ajalugu) lisatunnid. Esimest korda Eestis rakendati mõne õppeaine tsüklilist õpetamist. Tavapärast kehalist kasvatust ei olnud, õpilastele anti valida balleti ja aeroobika või karate vahel, lisaks tuli läbida peotantsukursus. Esimesest aastast peale kehtestati klassile ka puudumisõigus, seda esialgu küll piiratud kujul.[1]

Õpe eriklassis oli tasuline ja selle tegevust toetasid ka sponsorid. Näiteks toetasid Sütevaka Seminari haridusprogrammi Marat (70 000 rubla) ja Audru Karusloomakasvandus.[1][3]

Gümnaasiumi sünd muuda

1989. aasta lõpul anti loodava humanitaargümnaasiumi käsutusse aadressil Lõuna 20 asunud endine Pärnu Merekooli hoone, mille tulevase funktsiooni üle peeti eelnevalt avalikku arutelu. Asjaajamises aitasid tulevast direktorit Neeme Ellermaad seltsiga seotud juristid Vahur Krinal, Ants Laretei, Anne Sillaots ja Margus Viira ning tollane linnapea Jaak Saarniit.[1]

Kuigi riigis puudus gümnaasiumi loomise perioodil erakooliseadus (see võeti vastu alles 1993. aastal), vajas tulevane gümnaasium ka tegutsemisluba. Et seda saada, käis Ellermaa mitu korda haridusminister Rein Loigu juures konsultatsioonil. Pärast haridusministeeriumi nõusoleku saamist kooli loomiseks pöörduti rahandusministeeriumi poole. Rahandusminister Rein Miller eraldas koolile Pärnu linna rahandusosakonna kaudu 100 000 rubla.[1]

1990. aasta suvel algas koolihoone korrastustöö. Talgute eestvedaja oli Sütevaka esimene õppealajuhataja Vaike Vaga. Sütevaka Seltsi liige, arhitekt Rein Raie tegi ettepaneku, et ajalooliselt Heinrich Pulsi õlletehase kompleksi kuulunud Lõuna 20 hoonet võiks ümberehituse käigus lähemalt uurida. Nende ja hilisemate uuringute käigus leiti hoonest väärtuslikke ajalookihte, näiteks Saksa õlletubadele omaseid loosungeid.[1]

Avamine ja algusaastad muuda

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium avati ametlikult laupäeval, 1. septembril 1990. Luba kooli avamiseks saabus päev varem, 31. augustil. Õppeaastat alustas 6 klassikomplekti kokku 158 õpilasega: vastuvõtukatsetega komplekteeritud kaks 1. klassi, kaks 5. klassi ja 10. ning 11. klass. Viimati nimetatu oli alustanud aasta varem eriklassina 4. Keskkooli hoones.[1]

1990/1991. õppeaasta keskel oli koolis 12 täis- ja 19 osakoormusega õpetajat, kellest enamik oli vanuses 30–40 aastat ja keskmise pedagoogistaažiga 8–10 aastat.[1][4] Riigi haridussüsteem oli muutuste keerises, mistõttu puudusid sobivad õpikud ja materjali komplekteeriti algusaastatel kokku oma parima äranägemise järgi. Erakooli staatus võimaldas eksperimenteerimist ja uute õppemetoodikate katsetamist. Koolis püüti rakendada ka õppeainete sidustamist, millest räägiti värskelt iseseisvunud riigis palju, kuid mis osutus enamikule koolidest veel mõnda aega üle jõu käivaks.[1]

Kaks korda (1990, 1994) on Sütevakas lisaks 5. ja 10. klassidele vastu võetud ka üks või mitu 1. klassi. Algklassiõpilased võeti vastu sisseastumiskatsetega ja õpetamisel kasutati muuhulgas uudset akvaariumõppe metoodikat. 1996. aastal võeti kooli vastu venekeelne 1. klass, mis tegutses vaid kaks õppeaastat. 1. klassi on kool soovinud avada ka hiljem, kuid ruumipuudusel pole seda enam tehtud. Seega on ülejäänud aastatel Sütevakas olnud võimalus alustada õpinguid 5. või 10. klassist. 1992. aastal võttis kool vastu ka vene keelt emakeelena kõnelevatest õpilastest koosneva 5. klassi, kellest osa lõpetas 2000. aastal eestikeelse gümnaasiumiastme.[1]

Kriisiaastad muuda

1997. aastal tekkis kooli ümber segadus, kuna selle 1991. aastal vastu võetud põhikiri ei olnud kooskõlla viidud 1993. aastal kehtima hakanud erakooliseadusega – koolil ei olnud ametlikult omanikku ning põhikirjas puudus punkt, mis käsitleks õppemaksu suurust ja sellest vabastamise korda.[5] Kooli raamatupidamist kontrollides avastati lisaks, et paljud eraldatud summad olid juhuslikud ja nende vajalikkust tõestavad kuludokumendid puudu. Kokkuvõttes ei leidnud revisjonikomisjon midagi otseselt kuritegelikku ega saanud seda samas ka välistada, sest dokumentidest ei olnud võimalik välja lugeda raha tegelikku kasutust.[1] Probleemid paisusid nii suureks, et ajakirjanduses räägiti kooli sulgemise ohust.[6]

Detsembris 1997 loobus Sütevaka Selts ametlikult omanikustaatusest ja gümnaasiumi ainuomanikuks sai direktor Neeme Ellermaa.[1]

1998. aastal oli koolil tasumata arvete ja riigimaksete tõttu rohkem kui poole miljoni kroonine võlg. Kooli rahaprobleemide põhjus oli ka see, et Sütevaka ei olnud esitanud taotlust gümnaasiumiharidusega muusika- ja kunstiõpilaste koolitamiseks riigi toel.[1] Et õpetajad polnud mitu kuud palka saanud, hakkas kooli nõukogu omanikult võlgade kohta aru pärima ning rahalistest segadustest tingitud konfliktide tõttu loovutas Ellermaa 99% osalusest koolis. Kooli omanikeks sai kuus eraisikut: seal õppivate laste advokaatidest vanemad Vahur Krinal, Ants Laretei, Raul Oberg, Heldur Ott, Meelis Pitk ja Margus Viira.[7][8] Mõni nädal pärast uute omanike selgumist valiti uueks direktoriks Sütevaka endine kehalise kasvatuse õpetaja Andres Laanemets.[1]

Kooli loomisest alates on olulisel kohal olnud informaatika. Esimese koolina Pärnu maakonnas saadi 1996. aasta augustis Interneti püsiühendus.

Kooli põhieesmärk on olnud õpilaste kõrgkooliks ettevalmistamine. Ligi 80% lõpetajatest on eesmärgi saavutanud, sealhulgas paljud välismaal. Häid võimalusi selleks on loonud sõpruskool Märkische Schule Bochumis Saksamaal, kellega seovad sõprussuhted juba alates 1990. aastast.

Osakonnad muuda

1990. aastal moodustati paralleelselt üldhariduskooli sünniga Sütevaka gümnaasiumi juurde muusikaosakond. 1993. aastal lisandus kunstiosakond ja 1995. aastal avalike suhete osakond. Osakonnad tegutsesid 1998. aastani, kuid suleti siis kooli majandus- ning juhtimisprobleemide tõttu.[1]

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi muusikaosakond tegutses gümnaasiumi juures aastatel 1990–1998. Muusikaosakonna peamine eesmärk oli võimaldada muusikalise alghariduse lõpetanud noortele Pärnus muusikaõpingute jätkamist. Osakonna rajajad olid Neeme Ellermaa ja osakonna esimene juht Ilmar Tõnisson. Õpilasi võeti vastu nii kesk- kui ka põhihariduse baasil, viimasel juhul tuli erialaõpingute kõrval omandada ka keskharidus.[1]

Sütevaka muusikaosakonnas sai aja jooksul õppida klaverit, akordioni, flööti, klarnetit, fagotti, trompetit, trombooni, kannelt, viiulit, vioolat, tšellot, kontrabassi, kitarri, löökpille, muusikapedagoogikat, muusikateadust, koorijuhtimist, klassikalist laulu jm. Paljud tunnid toimusid Pärnu Lastemuusikakooli ruumides, kus oli ka enamiku erialaõpetajate põhitöökoht.[1]

Muusikaosakonna õppe juures oli oluline konsultantide süsteem. See tähendas, et peale erialaõppejõu, kes võis olla nii kohalik kui ka väljastpoolt Pärnut, rakendati vastuvõtu ja õppeprotsessi juures hinnatud konsultante mujalt, peamiselt Tallinnast.[1]

1993–1998 tegutses Sütevaka gümnaasiumi juures kunstiosakond, kuhu võeti vastu keskhariduse baasil ning erandkorras ka abituriente.[1]

Kunstiosakonna eesmärk oli laiahaardeline kunstiharidus, mis ei oleks jagatud rangelt eri kunstiliikideks.[9] 1994. aastal kunstiosakonnaga liitunud Sorge ehk Margus Tiitsmaa juhtimisel kujunes osakonna visiitkaardiks performance. Õpilas- ja õpetajaskond oli kirju, koosnedes eri vanuses ja taustaga inimestest, ühendajaks eelkõige huvi kunsti vastu. Ruumidest kasutas kunstiosakond Sütevaka peamaja (Lõuna 20), hilisema keeltemaja (Ringi 12) esimest korrust ning Tallinna maanteel asuva Kiviraie maja (Tallinna mnt 12) teist korrust.[1]

Aja möödudes kujunes Sütevaka kunstiosakonnast ning selle institutsionaalsetest järglastest eripärane nähtus Eesti kunstimaastikul, millest võrsunud kunstnikke on tihti nimetatud ka Pärnu koolkonnaks. Kui kunstiosakond 1998. aastal suleti, sai selle järglaseks Academia Non Grata.[1]

1995. aasta veebruaris loodud avaliku halduse osakonna eesmärk oli anda juhtimis- ja majandusharidus munitsipaalametnikele, firmajuhtidele ja keskastme juhtpersonalile. Õpe toimus argipäevaõhtutel ja nädalalõppudel, mis lubas osakonnas õppida ka töö kõrvalt. Õppeaja jooksul oli ette nähtud kaks praktikat ja lõpetajaid pidi tulevikus ees ootama töö kohalikes omavalitsustes, ministeeriumides, rahvusvahelistes organisatsioonides ja ettevõtetes.[1]

Avaliku halduse osakonda saatis segadus väljareklaamitud haridusastmega. Esialgu pidid õpilased saama kutsehariduse diplomi. 1995. aastal alustanud õpilastele lubas kool rakenduslikku kõrgharidust, milleks tegelikult litsentsi ei saadud.[1]

Osakonda ei jõudnud lõpetada ükski lend ja see suleti kriisiaastal 1998.[1]

Sümboolika muuda

Gümnaasiumi nimi muuda

Gümnaasium sai nime kooli asutanud Sütevaka Seltsi järgi, nime autor on seltsiliige Aldur Vunk, kes sai inspiratsiooni rahvaluulest. Pärimuses levinud sütevaka kujund annab edasi sisemist põlemist ja tugevaid tundeid, kuid peegeldab ka reaalselt eksisteerinud etnograafilist eset, mille peaeesmärk oli hõõguvate süte kandmine paigast paika (nt pärast naabrilt süte laenamist, kui enda koldetuli oli kustunud), sest enne tikkude laiemat levikut oli tuld raske nullist süüdata.[1]

Juhtmõte muuda

Sütevaka juhtmõte on "Vabadus, loovus, vastutus" ja selle autor on esimene direktor Neeme Ellermaa.[1]

Vabadus on õigus oma tõekspidamistele, arvamustele ja valikutele; loovus on võime otsida ja leida, mõtestada ja teostada kordumatut eneses ning maailmas; vastutus – julgus seista silmitsi oma valikute tulemustega.[10]

Peale traditsioonilise deviisi on Sütevaka viimastel aastatel kasutanud vähem ametlikku tunnuslauset "Perekond, kelle saad valida", mille autor on Helena Tääker 28. lennust.[1]

muuda

1990–1999 oli Sütevaka gümnaasiumil logo lühendiga "EG", mida ümbritsesid väiksemas kirjas "Gymnasium humana Paernuensis Suetevacae" ja "Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium". Lühendi EG tähenduse suhtes puudub seni ühtne seisukoht.[1]

1999. aastast kasutatakse konkursi teel valitud uut logo. Kunstnik Andres Adamsoni kujundatud logol on kujutatud avatud raamatut, millest tõusvas leegis on näha taeva poole tõstetud kätega figuuri. Raamat on tarkuse, järjepidevuse ja vaimsuse kandja; leek tähistab hingesoojust, vaimuvalgust ja elujõudu ning inimfiguur püüdleb raamatutarkust ammutades tähtede ehk unistuste, eesmärkide ja õnne poole.[1]

Värvid muuda

Mustvalge kombinatsiooni mõte sündis Sütevaka Seltsis ning see annab edasi vastandeid (vabadus ja vastutus), aga mõjub ka lihtsa klassikalise kontrastina. Seltsiliikmete soov oli, et tunnusvärve oleks kaks, mitte kolm ega rohkem, et säiliks soliidsus.[1]

1990. aasta avaaktusel said kõik õpilased endale mustvalged teklid, mis võisid olla taasiseseisvunud Eesti esimesed uued koolimütsid.[1]

Pidulikel puhkudel kannavad õpilastel tavaliselt mustvalget riietust. Algaastatel oli tüdrukutel eelistatud must seelik ja valge pluus, poistel vastupidi – valged püksid ja must särk, kuid see ei olnud vabariigi tekkeaastatel paljudele peredele jõukohane ning reeglit ei järgitud rangelt.[1]

Lõpusõrmus muuda

Sütevaka gümnaasiumi lõpusõrmuse kujundab iga lend ise ja kool sellele reegleid ei sea. Enamjaolt on kujunduses kasutatud kooli logo või juhtmõtet.[1]

Muud sümbolid ja traditsioonid muuda

Sütevaka gümnaasiumil on oma koolilipp, millele valitakse lippur ja lippuri assistendid.[1]

Iga kooliaasta avaaktusel süüdatakse tuli savist sütevakas, kust viiakse leek tõrvikute ja küünaldega õpetajate ja õpilaste sekka. Kooliaasta lõpul pälvib üks töötajatest kolleegipreemiana miniatuurse sütevaka.[1]

Sütevakalastele ja Sütevaka sõpradele, kellele kool soovib avaldada erilist tunnustust ja tänu, kingitakse kooli logo kujutav Sütevaka aumärk. Õpilastele omistab märgi õppenõukogu, teistele kooli nõukogu. Koolimärgi pälvivad ka kõik kuldmedaliga lõpetajad.[1]

Hooned muuda

Sütevaka gümnaasiumil on kolm peamist õppehoonet: peamaja (Lõuna 20), nn keeltemaja (Ringi 12) ja peahoone juurdeehitis. Peahoone ja keeltemaja kuuluvad Pärnu linnale, linna ja kooli vahel on sõlmitud hoonestusõiguse leping. Selle kohaselt saab Sütevaka maju kasutada tasuta, kuid koolil on hoonetesse investeerimise kohustus. Praeguse seisuga saab Sütevaka mõlemat hoonet (sh juurdeehitist) kasutada aastani 2056.[1]

Lõuna 20 (peahoone) muuda

Sütevaka peahoone on alates kooli ametlikust avamisest 1990. aastal Pärnus aadressil Lõuna 20 asuv hoone, mis kuulub Pärnu linnale.[1] Hoone valmis 1881. aastal ja kuulus algselt Heinrich Pulsi õlletehasekompleksi. Hoone "kõvera" kuju tingis asukoht vallikraavi kaldal. Hoone esimene ja neljas korrus on madalamad ja keskmised korrused kõrgemad. Pühavaimu tänava poolses vasakus tiivas olid esialgu kahel keskmisel korrusel üürikorterid, paremas tiivas kuivatati ja jahvatati linnaseid. Keldrikorrust kasutati linnaste hoidmiseks ning seal asus ka õllekelder ehk Bierstube.[11] Remondi käigus on leitud värvikihi alt õlletubadele omased hüüdlaused, nagu "Genießt im edlen Gerstensaft Des Weines Geist, des Brotes Kraft" ("Igas kesvamärjukeses peitub veini hing ja leiva jõud").[1]

20. sajandi algul avati hoones Pärnu merekool ja hoone jäi merega seotuks kuni Sütevaka gümnaasiumi loomiseni 1990. aastal.[11]

Hoone vastas asuv park loodi 1930. aastatel. Enne Pärnu esimese linnapea Brackmanni järgi nimetamist jõudis see kanda nime Võimla park ja Konstantin Pätsi park.[11]

Ringi 12 (keeltemaja) muuda

Peahoone kõrval on oluline sellest üle pargi asuv nn keeltemaja, kus on toimunud ka palju muid tunde peale keeletundide. 2009. aastast on Ringi tänava hoone tervenisti Sütevaka päralt, varem jagati seda muude asutustega.[1]

Ajalooliselt on hoones asunud Pärnu lasteaed number 8.[1]

Lõuna 20 juurdeehitis muuda

2014. aastal valmis peamaja kolmekorruseline juurdeehitis, mille autor on SKAD Arhitektid OÜ. Projekt valiti välja arhitektuurikonkursile laekunud 26 töö hulgast.[1]

Hoone ehitati rahaliselt oma jõududega. Maja läks koos sisustusega maksma 950 000 eurot, millest 500 000 saadi pangalaenuna ja ülejäänu oli kooli omafinantseering. Vanast majast uude viiva vahekoridori tegi korda 2. lennu vilistlane Mihkel Raudmäe. Uue hoone sisustamisel saadi abi ka teistelt vilistlastelt ja lapsevanematelt.[1]

Tänu juurdeehitusele lisandus gümnaasiumi 1500 m² peahoonele umbes 600 m² pinda (neli koduklassi ja loodusainete klass koos laboriruumi, tõmbekapi ja ventilatsiooniga, õpetajate tuba, terrass, õpilaste puhkeala ja bändiruum).[1]

Struktuur muuda

Omanikud muuda

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium on olnud kolmes omanduses:

  1. 1990–1997 Sütevaka Selts
  2. 1997–1998 Neeme Ellermaa
  3. alates 1998 Sütevaka Gümnaasiumi Toetajate Ühendus

Sütevaka Gümnaasiumi Toetajate Ühendus on 1998. aastal loodud mittetulundusühing Sütevaka gümnaasiumi haldamiseks ja toetamiseks. Ühenduse roll kooli juures on anda nõu majanduslikes ja juriidilistes küsimustes, pakkuda väiksemates asjades aeg-ajalt materiaalset tuge ja hoida kool õiguslikus mõttes toimivana. MTÜ asutajaliikmed olid Tiiu Kirik, Vahur Krinal, Andres Laanemets, Ants Laretei, Priit Maide, Riina Müürsepp, Raul Oberg, Heldur Otti, Meelis Pitk, Heino Tammiste, Margus Viira ja Peeter Volkov. Aja jooksul on MTÜ liikmeskond muutunud vastavalt sellele, kelle lapsed parajasti koolis õpivad.[1]

Nõukogu muuda

Sütevaka gümnaasiumi nõukogu on kooli kõrgeim sisuliste küsimuste otsustaja, mis annab nõu nii direktorile kui ka omanikele. Nõukogu on 15-liikmeline ja sinna kuuluvad direktor, õppealajuhataja, õppetoolide juhatajad, kolm progümnaasiumi lastevanemate esindajat (valitakse lastevanemate üldkoosolekul), kolm gümnaasiumiastme õpilast (valitakse õpilaste üldkoosolekul), kaks omanike ehk toetajate ühenduse esindajat, Pärnu linnavolikogu määratud linnaesindaja ning vilistlaskogu valitud vilistlasesindaja. Nõukogu valitakse kolmeks aastaks ja seda juhib hääletusel valitud esimees.[1]

Direktsioon muuda

Tähtsamaid kooli puudutavaid küsimusi arutab Sütevaka gümnaasiumis direktsioon, kuhu kuuluvad kooli direktor, õppealajuhataja, õppetoolide juhid, huvijuht, psühholoog jt.[1]

Õpetajad ja õppetoolid muuda

Sütevaka õpetajaskond jaguneb kolme õppetooli: humanitaarainete õppetool, loodusainete õppetool ja võõrkeelte õppetool. Igale õppetoolile valitakse kolmeks aastaks juht, kelle ülesanne on oma valdkonna nimel kõneleda ning õppetooli liikmetele asjasse puutuvat informatsiooni edastada.[1]

Õpilased muuda

Traditsioonilist õpilasesindust koolis ei ole. Gümnaasiumiõpilased valivad endi seast kolm esindajat kooli nõukokku ja soovi korral võib iga Sütevaka klass valida endale klassivanema.[1]

Vilistlaskond muuda

24. veebruaril 2000. aastal lõid Sütevaka vilistlased vilistlaskogu, mida hakkas juhtima 2. lennu vilistlane Marti Mätas. Vilistlaste eesmärk oli lisada kooli nõukokku endi esindaja, suurendada suhtlust ja infovahetust lõpetanute vahel ning toetada kooli selle tegemistes.[1]

2002. aastal hakkasid vilistlased välja andma rahalist preemiat parima lõputöö kirjutanud abituriendile. Vilistlased saavad lugeda kõiki maksimaalse hinde saanud töid, mille hulgast hääletatakse võitja. Hääleõigus on vilistlastel, kes on andnud panuse rahalisse preemiasse.[1]

2012. aastast antakse välja vilistlaste stipendiumi, mille eesmärk on anda võimalus gümnaasiumis õppida mõnele tublile noorele, kelle pere majanduslik seis seda muidu ei võimaldaks.[1]

Alates 2005. aastast tegutseb Sütevaka juures vilistlaskoor, mille asutas muusikaõpetaja Ene Oltre. Laiendatud koosseisuga on koor osalenud mitmel laulupeol. Praegu tegutseb Sütevaka vilistlaskoor projektipõhise ettevõtmisena ja seda juhatab muusikaõpetaja Aire Luhaoja.[1]

2020. aasta suvel kinkisid vilistlased koolile sütevakalaste raamatukogu: kooliraamatukogule mõeldud kollektsiooni, mis koosneb sütevakalaste kirjutatud raamatutest, välja antud heliplaatidest, osalusel sündinud filmidest jm. Idee autor oli Sütevaka koolipsühholoog Valter Maatee ja raamatukogu koostamist koordineeris Hannele Känd 15. lennust. Oma teoseid annetasid teiste seas näiteks kirjanik ja tõlkija Indrek Koff, muusik Tommyboy ehk Toomas Tilk, režissöör Heilika Pikkov (Võsu), teatriteadlane Hedi-Liis Toome ja muusik Frederik Küüts.[1]

Aastate jooksul on korraldatud Sütevaka vilistlaste suvepäevi ja jõulukogunemisi. Enamik vilistlaste omavahelisest suhtlusest toimub Facebooki-lehel "Sütevaka vilistlased".[1]

Tuntumaid vilistlasi muuda

  1. Gert Antsu, 1. lend (diplomaat)
  2. Martin Hallik, 2. lend (haridusjuht ja raamatukogutegelane)
  3. Indrek Koff, 2.lend (tõlkija ja kirjanik)
  4. Kaupo Meiel, 2. lend (ajakirjanik ja kirjanik)
  5. Kaido Külaots, 3. lend (maletaja)
  6. Indrek Seppo, 5. lend (andmeteadlane)
  7. Renate Keerd, 6. lend (koreograaf ja lavastaja)
  8. Rael Artel, 7. lend (kunstiteadlane, kuraator ja galerist)
  9. Ott Karulin, 7. lend (teatriteadlane)
  10. Monica Rand, 7. lend (poliitik)
  11. Kristi Roosmaa Tootell, 7. lend (muusikalinäitleja ja modell)
  12. Külli Taro, 8. lend (avaliku halduse ekspert)
  13. Heilika Pikkov, 9. lend (dokumentalist ja kultuurikorraldaja)
  14. Dan Bogdanov, 10. lend (informaatikateadlane ja ettevõtja)
  15. Hedi-Liis Toome, 11. lend (teatriteadlane ja õppejõud)
  16. Flo Kasearu, 13. lend (kunstnik)
  17. Liisa Pulk, 13. lend (näitleja)
  18. Vahur Verte, 13. lend (prokurör)
  19. Hannele Känd, 15. lend (kultuurikorraldaja)
  20. Ott Aava, 15. lend (jurist)
  21. Madis Talmar, 15. lend (õppejõud)
  22. Marta Pulk, 16. lend (režissöör)
  23. Liis Koger, 18. lend (kunstnik)
  24. Juhan Koppel, 20. lend (füüsik, Rakett69 esimene võitja)
  25. Timmu Tõke, 21. lend (ettevõtja)
  26. Rasmus Simon Rändvee, 24. lend (muusik)
  27. Oskar Seeman, 25. lend (näitleja)
  28. Villem Sarapuu, 26. lend (muusik)
  29. Karin Allik, 26. lend (teatrikriitik)
  30. Frederik Küüts, 27. lend (muusik)
  31. Jasmiin Üpraus, 29. lend (sportlane)
  32. Robin Limberg, 30. lend (sportlane)

Viited muuda

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 1,25 1,26 1,27 1,28 1,29 1,30 1,31 1,32 1,33 1,34 1,35 1,36 1,37 1,38 1,39 1,40 1,41 1,42 1,43 1,44 1,45 1,46 1,47 1,48 1,49 1,50 1,51 1,52 1,53 1,54 1,55 1,56 1,57 Merilyn Merisalu, Tuuli Velling (2020). Sütevaka lood. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium aastatel 1990–2020. Pärnu: Sütevaka Gümnaasiumi Toetajate Ühendus.
  2. Pärnu Linnakodaniku maja, Tõnu Tõniste annetatud materjalid.
  3. Viive Leht, "Tallinna oma lastekaitse liit". Õpetajate Leht. 3. veebruar 1990.
  4. Maimo Kalmet, "Sütevakk kannab valgust". Õpetajate Leht. 23. märts 1993
  5. Ester Vilgats, "Pärnus tegutsev eragümnaasium rikub seadust", Õhtuleht, 22. september 1997.
  6. Urmas Kaldmaa, "Eesti esimest eragümnaasiumi ohustab sulgemine", Postimees, 24. november 1997.
  7. Anu Saare, "Advokaadid päästavad võlgadesse sattunud kooli", Eesti Päevaleht, 13. juuni 1998.
  8. "Sütevaka gümnaasiumi looja trügib taas koolitusturule", Pärnu Postimees, 8. oktoober 2002.
  9. Rael Artel (2015). Plahvatus Pärnus. Explosion in Pärnu.
  10. "Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi arengukava" (PDF). Vaadatud 03.12.2020.
  11. 11,0 11,1 11,2 Olaf Esna, "Pärnu: Õllekeldrist ja üürimajast Sütevaka humanitaargümnaasiumiks". Pärnu Postimees. 10. juuni 2003.

Välislingid muuda