Ava peamenüü

Päivi Eeva Marjatta Setälä (sünninimi Priha; 20. jaanuar 1943 Kuopio7. märts 2014 Helsingi) oli Soome ajaloolane, kes uuris peamiselt kultuurilugu. Ta sai tuntuks Soome naisuurimuse ühe silmapaistvaima algataja ja läbiviijana.

Päivi Setälä
Paivi-Setala-1992.jpg
Päivi Setälä aastal 1992
Sünninimi Päivi Eeva Marjatta Priha
Sündinud 20. jaanuar 1943
Kuopio
Surnud 7. märts 2014 (71-aastaselt)
Helsingi

Setälä kaitses oma doktorikraadi 1977. aastal Helsingi ülikoolis. Tema väitekiri "Private domini in Roman brick stamps of the empire" käsitles Rooma impeeriumis kasutatud tellistele löödud templikirju.

Aastail 19701982 töötas Setälä Helsingi ülikoolis ajalooassistendina ning seejärel oli ta professori kohusetäitja. 1991. aastal nimetati ta Soome esimeseks naisajaloo erakorraliseks professoriks samal aastal rajatud Kristiina instituudis (soome Kristiina-instituutti, sai oma nime Rootsi kuninganna Kristiina järgi).[1] Pärat kolmeaastast professuuri töötas ta samuti kolm aastat (19941997) Soome Rooma instituudi juhatajana.

Setälä uurimistöö tuntima osa moodustasid populaarteaduslikud naisajaloo esitused. Koos Matti Klinge, Laura Kolbe ja Maria-Liisa Nevalaga kirjutatud teos "Kuningatar Kristiina – aikansa eurooppalainen" (1990) leidis äramärkimist Tieto-Finlandia teadusauhinnavõistlusel, nagu ka tema naisajaloo triloogia esimene osa "Antiikin nainen" (1993). Triloogia ülejäänud osad on "Keskiajan nainen" (1996) ja "Renessanssin nainen: naisten elämää 1400- ja 1500-luvun Italiassa" (2000). Triloogia on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg.

Setälä oli aastail 19891994 teadusajakirja Tiede toimetuse juhataja, aastast 1997 oli ta ka Teadusinformatsiooni Liidu (Tieteen tiedotus ry) juhatuses. Aastail 19931995 oli ta Teadusinformatsiooni nõukogus (Tiedonjulkistamisen neuvottelukunta) ning 19841994 teaduskeskuse Heureka juhatuses ning aastast 1998 Heureka komisjonis.

TunnustusedRedigeeri

  • Riigi 1991. aasta teaduspreemia naisuurimuse ja naisajaloo populariseerimise eest
  • Soome kirjanike liidu Wareliuse-auhind (1998)
  • Professori tiitel president Tarja Haloselt (2001)
  • Kiriku kultuuriauhind panuse eest seoses püha Birgitta pühakuks kuulutamise 700. aastapäeva üritustega (2003)
  • Johan Vilhelm Snellmani auhind (2006)

TeoseidRedigeeri

  • Private domini in Roman brick stamps of the empire (väitekiri). Suomalainen Tiedeakatemia, 1977.
  • Kuningatar Kristiina – aikansa eurooppalainen (koos Matti Klinge, Laura Kolbe ja Maria-Liisa Nevalaga), Otava, 1990.
  • Antiikin nainen, Helsingi: Otava, 1993 (6. trükk 2005, eesti keeles "Antiigi naine", 2001). ISBN 951-1-12613-X
  • Keskiajan nainen, Helsingi: Otava, 1996 (4. trükk 2005, eesti keeles "Keskaja naine", 1999). ISBN 951-1-13305-5
  • Näköaloja Villa Lantesta, Otava, 1998.
  • Renessanssin nainen: Naisten elämää 1400- ja 1500-luvun Italiassa, Helsingi: Otava, 2000 (eesti keeles "Renessansiaja naine: naise elu 15. ja 16. sajandi Itaalias", 2005). ISBN 951-1-15976-3
  • Pohjoisen renessanssin nainen: 1500- ja 1600-luvun naishistoriaa, Helsingi: Otava, 2002. ISBN 951-1-18059-2
  • Päivi Setälä ja Eva Ahl (toim.), Pyhä Birgitta: Euroopan suojeluspyhimys, Helsingi: Otava, 2003. ISBN 951-1-18646-9

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Matti Klinge (toim.), Historian päiviä: Päivi Setälän 50-vuotisjuhlakirja. Juhlatoimikunta, 1993. ISBN 952-90-4122-5.
  • Liisa Suvikumpu (toim.), Meillä Euroopassa: Juhlakirja professori Päivi Setälälle 20.1.2003. Helsinki: Otava, 2003. ISBN 951-1-18660-4.

VälislingidRedigeeri