Vikipeedia

Otto Vellingk

Krahv Otto Vellingk (Otto Wellingk; 1649 Jaama, Ingerimaa kubermang Rootsi kuningriik – 9. (rkj)/19. mai (gkj) 1708 Stockholm Rootsi kuningriik) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane. Fünehoffi vabahärra, Jõhvi, Kurtna, Saglina, Jama ja Wiurela härra.

Otto Vellingk
Otto Vellingk, kujutis aastast 1847[1]
Sünniaeg 1649
Jaama, Ingerimaa kubermang Rootsi kuningriik
Surmaaeg 9. (rkj)/19. mai (gkj) 1708
Stockholm Rootsi kuningriik
Rahvus baltisakslane
Tegevusala sõjaväelane, asehaldur, kuberner, kindralkuberner, õuekohtu president
Töökoht Hämeenlinna lääni rügemendiülem, Gästriklandi, Hälsinglandi, Medelpadi, Ångermanlandi, Jämtlandi, Härjedaleni ja Lapplandi asehaldur, Skåne kindralkuberner, Narva, Ingerimaa kubermangu ja Käkisalmi lääni kindralkuberner, Turu õuekohtu president
Tunnustus Rootsi vabahärra, krahvitiitel
Sugulased Vellingkid

Otto Wellingki sündis 1649. aastal Jaamas Rootsi sõjaväelase ooberst Otto Gotthardsson[2] Wellingki ja Kristina Mannersköld (surn. 1679) peres.

1666. aastast oli ta krahv Otto Wilhelm Königsmarcki ratsarügemendi rittmeister ja 1668 sama rügemendi major Prantsusmaal Louis XIV vägedes. 1676. aastal sai koos vend Mauritz Vellingkiga Funehåffi vabahärra tiitli[3] ning introdutseeriti vabahärrasuguvõsana Rootsi rüütelkonda nr 72 all[4]. 1678. aastast Hämeenlinna lääni rügemendi ülem, 1683. aastast ratsaväe kindralmajor.

1687. aastast oli ta Gästriklandi, Hälsinglandi, Medelpadi, Ångermanlandi, Jämtlandi, Härjedaleni ja Lapplandi asehaldur, ning 1693 kindralleitnant ja Skåne kindralkuberner.

4. juulil 1698 ülendas Karl XII ta ratsaväekindraliks ja määras Narva, Ingerimaa kubermangu ja Käkisalmi lääni kindralkuberneriks, 1698–1703. Põhjasõja alguses 12. maist 1700 Ingerimaa ja Liivimaa vägede kindral en chef[5][6]. Rootslastele võidukas Narva lahingus juhtis Rootsi väe vasakut tiiba.

Osales veel Põhjasõja Läänemereprovintside Spilve (8. juuli 1701), Põhjasõja Rootsi sõjakäigul Poolasse Kliszówi (9. juuli 1702), Lembergi (Lvivi piiramises, 27. august 1704) ja Ponieci (31. oktoober 1704) lahingutes.

27. detsembrist 1705 kuninglik nõunik ja Turu õuekohtu president.[7] 4. juulil 1706 sai krahvitiitli[4], kuid ei introdutseeritud[8] Rootsi rüütelkonda.

Krahv Otto Wellingk suri 9. (rkj)/19. mai (gkj) 1708 Stockholmis.

Perekond

muuda

Rootsi aadlike Wellingkite aadlisuguvõsast[9] Otto Wellingki vanemad olid 1656 Narva jões hukkunud Jeço härra, ooberst Otto Gotthardsson Wellingk[10][11] ja Kristina Mannersköld (surn. 1679). Tema ema oli Rootsi sõjaväelase ja riigitegelase Nils Assersson Mannersköldi tütar, vend vabahärra[4] ja hiljem Rootsi rüütelkonda introdutseeritud nr 65 all[12] krahv Mauritz Vellingk (1651–1727) oli Rootsi diplomaat, kindral[13] ja Ekenäsi lossi omanik. Õde Elsa Wellingk abiellus Päädeva mõisnik Ewert Wolmar von Wrangelliga (surn.1695), kes oli lesestunud abielust Tallinna asehaldur Philipp Crusiuse tütrest Maria Elisabeth Krusenstjernast ja oli Eestimaa rüütelkonna peamees Berend Johann von Wrangelli ämm.

Otto Wellingk abiellus 1683. aastal Tallinnas Ērgļi (sks Erla) vabapreili Johanna Margaretha von Tiesenhauseniga (sünd. 1664), kes oli Viiburi asehalduri, Rakvere, Porkuni, Kohala, Paunküla, Harmi ja Lagedi mõisniku, Erla vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhauseni (1628–1710) ja Anna von Uexkülli (maetud 1701) tütar. Abikaasa vanematest õdedest Anna Magdalena (surn. 1706/07) oli abielus Hans von Ferseniga ja Hedwig Elisabeth (1652–1694) Otto Magnus von Esseniga.[14] Pärast mehe surma oli abikaasa Peeter I tütre Anna Petrovna õukonnadaam.

Viited

muuda
  1. ↑ 427 porträtter af namnkunniga svenske män och fruntimmer / [red. G.A. Mellin].
  2. ↑ Welling, Gotthard (1579-1656) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  3. ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 115-116".
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Otto Vellingk. Född 1649. Friherre 1676 jämte sin broder Mauritz (introd. 1678 under nr 72). Greve 1706-07-20 (ej introd.). Död 1708
  5. ↑ Eesti Ajalooarhiiv: Plakat Narvas kehtestatavate kaubaveo tariifide kohta, 3. august 1699
  6. ↑ Eesti Ajalooarhiiv: Otto Vellingki korraldus: Kõiki Liivimaa elanikke kutsutakse üles astuma väeteenistusse, kusjuures talupoegadele lubatakse vabastamist koormistest vastavalt nende teenistusele., 5. august 1700
  7. ↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, Helsingi: Frenckell 1834 lk.28-30
  8. ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 321-322
  9. ↑ Friherrliga och grevliga ätterna Vellingk nr 72 och 65, www.adelsvapen.com
  10. ↑ Gotthard Wellingi (1624–1659) biograafia raamatus "Conrad Jacob Hiltebrandt's Dreifache Schwedische Gesandtschaftsreise nach Siebenbürgen, der Ukraine und Constantinopel (1656-1658)", / mit Unterstützung des Kungl. Samfund för utgivande av handskrifter rörande Skandinaviens historia zu Stockholm nach der Stettiner Handschrift herausgegeben und erläutert von Franz Babinger. Stockholm, 1937 ISSN 0347-9579 & Leiden: Brill 1937, lk. 28
  11. ↑ Vellingk, Otto (1610-1656) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  12. ↑ Mauritz Vellingk, Friherre 1676 jämte sin broder Otto (introd. 1678 under nr 72). Greve 1711-05-30 (introd. 1719 under nr 65. Död 1727, www.adelsvapen.com
  13. ↑ Vellingk, Mauritz (1651-1727) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  14. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Band 1 Görlitz. 1930 lk.399

Välislingid

muuda
Eelnev
Rutger von Ascheberg 		Skåne kindralkuberner
1693–1698 		Järgnev
Carl Gustaf Rehnskiöld
Eelnev
Otto Wilhelm von Fersen 		Ingerimaa kindralkuberner
1698–1703 		Järgnev
'
Eelnev
Krahv Gabriel Falkenberg 		Turu õuekohtu president
1705–1708 		Järgnev
Krahv Johan Creutz
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Otto_Vellingk&oldid=6928577"