Otto Taur
Otto Taur (20. mai 1931 Tartu – 21. mai 2004 Tartu) oli eesti lendur, Nõo Reaalgümnaasiumi lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige ning üks Eesti riigi lennunduse taasrajaja, Tartu Lennukolledži õppejõud.
Omandas keskhariduse Tartus. Mille järel õppis Tartu Elektromehaanika Tehnikumis autode remondi ja ekspluatatsioon erialal aastatel 1945–1949 ning lõpetas tolle õppeasutuse esimese lennus.
Esimesed kokkupuuted lennundusega toimusid samuti Tartus – koolipoisina sõja-aastatel jälgitud õhulahingud jätsid sügava jälje nooruki mälestustesse, mida oli põnev meenutada veel aastaid hiljemgi.
17-aastase koolipoisina käis ta ALMAVÜ Tallinna lennuklubi Tartu filiaalis kursustel, kus õppis purilendu ja langevarjuga hüppamist. Mõlemad kursused lõpetanuna töötas O. Taur sealsamas instruktorina ning hiljem oli ametis kui ENSV LAVÜ (1948-1951 Lennuväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) Tartu Linna- ja Maakonnakomitee lennuväljaõppe ülem.
Esmakordselt tõusis O. Taur iseseisvalt lennukiga õhku 8. augustil 1949.
1954 lõpetas ta Ukraina NSV-s kiitusega Kirovogradi sõjalendurite kooli, seejärel kuulus ta sõjaväelasena aastaid reaktiivpommituslennuki Il-28 meeskonda. Lennupolk baseerus Peipsi järve taga Venemaa Föderatsioonis Gdovi lähistel. 1960 algatas Nikita Hruštšov lennuväe vähendamise kampaania (n-ö miljoni lennuväelase errusaatmine ja lennukite arvu vähendamine), eksikombel* saadeti laiali ka 286. lennuväediviis, mis oli varustatud oma aja kohta modernsete pommituslennukitega. Väeteenistuses jõudis Otto Taur sõjaväelenduri I klassi tasemeni ja majori auastmeni.
Otto Taur naasis kodulinna Tartusse, jätkates lendurikarjääri 16. augustist 1960 Aerofloti tsiviillendurina. Viis aastat lendas ta lülikomandörina sanitaarlennukil Jak-12, seejärel (1965) õppis piloteerima mitmeotstarbelist An-2, millega lennutas reisijaid, kontrollis elektriliine, külvas väetist, tegi linnuvaatlusi jmt. Otto Taur oli aastakümneid Eestis üks kogenuim agrolendur.
25. septembril 1974 sai ta Aerofloti I klassi piloodi tunnistuse. Alates 20. jaanuarist 1976 oli ta Aerofloti Tartu eskadrilli ülem, millele 1. märtsil 1977 lisandus Tartu lennujaama ülema amet. Algatas Tartu Lennujaama "uue hoone" ehitamise (millele pandi esimene vundamendiblokk paigale 9. septembril 1976 kell 11.08). Aerofloti teenistusest 5. aprillil 1979 lahkudes lõppes tema tegevus lendurina.
Selleks ajaks oli O. Taur pälvinud tunnustuseks hea töö eest kuus medalit ja NSV Liidu Tsiviilõhulaevastiku (Aerofloti) ministeeriumilt ministri allkirjaga nimelise kella.
- - -
* Masinkirjutaja trükiviga - laiali saata oli plaanitud 268. diviis. Alles mitu kuud hiljem, sotsialistliku võistluse tulemusi kokku võttes, avastati, et eelmine võitja, 286. lennudiviis, oli likvideeritud.
Tegevus taasiseseisvunud Eestis muuda
1990 oli Otto Taur Eesti Lennuliidu* ja Lennuameti üks asutajatest, andes oma mahuka kogemuste pagasi taasiseseisvunud Eesti lennundusstruktuuride loomisele. Hindamatu on Otto Tauri panus rahvusliku lennunduskaadri koolitusse.
Otto Taur algatas lendurite väljaõppe Nõo Gümnaasiumis, 1990. aasta sügisel avati tollases Nõo keskkoolis lennundusklass. 1992 alustas ta tööd lennukolledži loomiseks. Alates 30. juunist 1993 oli Otto Taur Tartu Lennukolledži õppejõud – piloodikoolituse osakonna juhataja, lennundusteaduskonna prodekaan. Seoses üleminekuga Euroopa Liidus omasele õppesüsteemile 1. jaanuarist 2001 pilootide teooriakoolituse juht.
Tänapäeva lennundusspetsialistide hulgas on palju neid, kes on kuulanud Otto Tauri loenguid või palunud temalt erialast nõuannet. Ott – nagu kutsusid teda nii kolleegid kui ka üliõpilased – oli õppejõuna heaks sõbraks ja eestvedajaks. Tema viimane amet kolledžis lennukoolitusorganisatsiooni teooriakoolituse juhina eeldas nõudlikkust ja täpsust, mida ta oskas mööndusteta ellu rakendada ainult Otile omasel mahedal ja humoorikal viisil.
Kolledži töötajatele ja üliõpilastele oli Otto Taur eelkõige erudeeritud hea kolleeg, hea huumorimeelega härrasmees ja õppejõud.
Oti perekond algatas 2004. aastal Otto Tauri nimelise tulevaste lendurite stipendiumifondi, mida annab välja sihtasutus Tartu Kultuurkapital.
- - -
* Eesti Lennuliit asutati 22. juuni 1990 (üle aasta enne Eesti taasiseseisvumist!), mil toimus ELL-i asutamiskongress, millest võttis osa üle 160 inimese, nende hulgas oli ka külalisi nii Kanadast kui USA-st. ELL-i presidendiks valiti TU-134 komandör Kõu Lipp, asepresidendiks Otto Taur.