Lendur
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2020) |
Lendur ehk piloot (itaalia pilota) on spetsiaalse väljaõppega töötaja, kes juhib jäiga tiivakinnitusega õhusõidukit (lennukit, helikopterit või nende vahepealset), osutades nii reisijateveo- kui ka lastiveoteenust või juhtides muid eriotstarbelisi õhusõidukeid.
Lendur töötab lennufirmas või lennutranspordi ettevõttes. Lennufirmas töötavad liinipiloodid, eralende või spetsiifilisi lende sooritavad ametipiloodid. Erapiloodi loaga saab juhtida õhusõidukit, aga mitte kasumi teenimise eesmärgil.[1]
Lenduriks õppimineRedigeeri
Lenduriks saab õppida ülikoolis või piloodikoolitusel. Enne õppetööle asumist peab sooritama ametisse sobivuse kontrolli. Tavaliselt läbitakse psühholoogilised testid; mälu, kiirust ja teadmisi kontrollivad testid; tervisekontroll ning intervjuu. Lendurikoolitust pakkuvates asutustes toimub õpe tavaliselt poolteist kuni kaks aastat, ülikoolides neli aastat.[2]
Enne tööle asumist peab piloot olema lennanud kindla arvu tunde, mille ta on sooritanud õppe käigus. Tavaliselt on algtase 1500 lennutundi, millest vähemalt 40 tundi peab olema instrumentaallendu. Instrumentaallend tähendab lendamist kokpitis asuvate paneelinäidikute järgi halva nähtavusega ilmastikuoludes. Selle vastand on visuaallend, mis vajab piisavalt head nähtavust, et lendamine saaks toimuda silma järgi kokpitist välja vaadates.[2]
Lenduri töökohustusedRedigeeri
Enne lendamist toimub infotund ehk lennuinfoga tutvumine. Kapten jagab nii esimesele ohvitserile kui ka stjuuarditele ja stjuardessidele informatsiooni, kordab üle kohustused ja reeglid, et kõik sujuks plaanipäraselt. Kapten kontrollib lennu eel õhusõidukit. Lendurid peavad terve lennu vältel tegelema järgnevaga:
- raporteerima süsteemi või lennuki vead;
- taotlema õhkutõusmis- ja maandumisluba lennujuhilt;
- piloteerima lennukit ja/või seirama süsteeme;
- täitma logifaile ja koostama teateid;
- hoidma pidevat ühendust ja infovahetust lennujuhtidega ning ümbritsevate lennukitega;
- vahetama kaaspiloodiga tööülesandeid, et püsida värske ja ergas.[3]
Lenduri töö on väga keeruline ja vastutusrikas. Lennuprotseduurid vajavad erialateadmisi, keskendumist ja kiirust. Lisaks töökohustustele peab piloot reisijate, meeskonna ja kalli tehnika eest vastutama.[3]
Lenduri auasteRedigeeri
Lendurite auastmed sarnanevad sõjaväeliste auastmetega. Pilootide asuastmed asuvad vormirõivastuse õla peal. Kahe triibuga pagunikate tähendab, et tegemist on juuniori esimese ohvitseriga. Tema pole lendamisõiguslik piloot, sest treenib alles või on paberitega piloot, kellel pole tööle asumiseks piisavalt lennutunde. Kolme triibuga pagunikate on esimesel ohvitseril, kes lendab kokpitis parempoolsel toolil. Nelja triibuga on kapten, kes istub kokpitis vasakul pool ja on terve lennu eest vastutav. Kapten seab paika reeglid, kohutused ja teda peab kõige kohta informeerima.[4]
Nõukogude sõjaväes pidi piloodiks saamiseks olema vähemalt alamleitnandi auaste.[5]
Vaata kaRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Lendur |
ViitedRedigeeri
- ↑ Neuvoo. "What does a pilot do?". Neuvoo. Vaadatud 23.03.2020. Inglise keeles.
- ↑ 2,0 2,1 Job Monkey. "Airline Pilot Duties". Job Monkey. Vaadatud 23.03.2020. Inglise keeles.
- ↑ 3,0 3,1 SKYbrary. [ttps://www.skybrary.aero/index.php/Pilot_Workload"Pilot Workload"]. 5. detsember 2018. SKYbrary. Vaadatud 23.03.2020. Inglise keeles.
- ↑ Biedenkapp, Patrick. "What are the differences between Captain and First Officer?". 16. veebruar 2020. Vaadatud 23.03.2020. Inglise keeles.
- ↑ Jekaterina Minkova. "Leitud sõduri viimane lend". Postimees, 6. juuni 2020. Postimees Grupp. Arhiiviversioon.