Oskar Klein
Oskar Klein (15. september 1894 Stockholm –5. veebruar 1977 Danderydi vald) oli rootsi füüsikateoreetik.
Ta oli Stockholmi Ülikooli professor. Ta andis panuse Kaluza-Kleini teooriasse. Oma töös 1926. aastal näitas ta, et Theodor Kaluza puhtalt matemaatiline idee, et ruum enam kui kolme dimensiooniga omab füüsikalist sisu, eeldades, et aegruumi "ülearuse" viienda mõõtme võib kompaktifitseerida. Kaluza-Kleini teooria ideed leidsid rakendust ja arendati edasi stringiteoorias.
Klein on ka Schrödingeri võrrandi relativistliku versiooni Kleini-Gordoni võrrandi loojaid (1927).
1965. aastal esitas ta koos Hannes Alfvéniga Suure Paugu teooriale alternatiivse kosmoloogilise mudeli (Alfvéni-Kleini kosmoloogia).
Töökäik
muuda1910. aastal võttis Svante Arrhenius ta enda juurde tööle Nobeli instituuti. 1912. aastal avaldas ta oma esimese teadusartikli. Pärast sõda jätkas ta koostööd Arrheniusega füüsikalise keemia valdkonnas. Aastatel 1917–1921 töötas ta Kopenhaageni Ülikoolis Niels Bohri juures. Doktorikraadi sai ta 1921. aastal Stockholms högskolas (praegu Stockholmi Ülikool). Aastatel 1923–1925 töötas ta Michigani Ülikoolis õppejõuna[1], 1926. aastast dotsendina Lundi Ülikoolis. 1930. aastal sai ta professuuri Stockholms högskolas (sai ülikooli staatuse 1960. aastal). Oskar Klein emeriteerus 1962. aastal.
Tunnustus
muuda- 1945 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1959 – Max Plancki medal
Mälestuse jäädvustamine
muudaTema auks annab Stockholmi Ülikool välja Oskar Kleini medalit.
Isiklikku
muudaTema vend etnoloog Ernst Klein uuris 1923. aastal rannarootslasi Ruhnul.
Viited
muuda- ↑ Oskar Klein. lib.umich.edu
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Oskar Klein |
- Oskar Klein. history.mcs.st-andrews.ac.uk
- Quantentheorie und fünfdimensionale Relativitätstheorie. link.springer.com