Hannes Alfvén

Hannes Alfvén

Hannes Olof Gösta Alfvén (30. mai 1908 Norrköping – 2. aprill 1995 Djursholm, Danderydi vald) oli rootsi plasmafüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1970).

Tema põhiline uurimisvaldkond oli plasmafüüsika. Ta avastas magnetohüdrodünaamikalained (praegu tuntud kui Alfvéni lained) ja töötas välja magnetohüdrodünaamika kontseptsiooni. Tal on uurimusi Van Alleni kiirgusvööndi, virmaliste, Maa magnetväljas toimivate magnettormide, Maa magnetosfääri ja Linnutee galaktika plasma dünaamika alalt. Nobeli auhinna (jagas seda Louis Néeliga) sai ta alusuuringute eest magnetohüdrodünaamikas ja nende tulemusliku rakendamise eest plasmafüüsika erinevates allosades.

1965. aastal esitas ta koos Oskar Kleiniga Suure Paugu teooriale alternatiivse kosmoloogilise mudeli (Alfvéni-Kleini kosmoloogia).

Haridustee ja töökäik

Ta lõpetas Uppsala Ülikooli ja kaitses samas 1934. aastal doktorikraadi elektromagnetlainete teemal. Samal aastal sai ta samas ülikoolis dotsendi koha. Aastatel 1940–1945 töötas ta Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis teoreetilise elektrotehnika professorina, 1946–1963 elektroonikaprofessorina ja 1963. aastast plasmafüüsika professorina.

1967. aastal lahkus ta Rootsist. Esialgu viibis ta lühikest aega Nõukogude Liidus, sealt siirdus Ameerika Ühendriikidesse, kus ta töötas California Ülikoolis San Diegos ja Lõuna-California Ülikoolis elektrotehnika osakondades. 1988. aastal naasis ta Rootsisse.

Tunnustus

• 1947 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1947 – valiti Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia liikmeks
• 1958 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks

Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal

• 1962 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks (füüsika alal)
• 1966 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks (geofüüsika sektsioon)
• 1967 – Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
• 1971 – Lomonossovi-nimeline kuldmedal
• 1971 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi (APS) välisliikmeks
• 1972 – valiti India Teaduste Akadeemia välisliikmeks
• 1974 – valiti Jugoslaavia Teaduste Akadeemia välisliikmeks
• 1979 – Diraci medal
• 1980 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
• 1988 – William Bowie medal

Mälestuse jäädvustamine

Tema järgi nimetati asteroid. Tema auks annab alates 2000. aastast Euroopa Füüsikaühing (EPS) välja plasmafüüsika valdkonnas Hannes Alfvéni auhinda ja alates 2004. aastast Euroopa Geoteaduste Liit (EGU) planetoloogia valdkonnas Hannes Alfvéni medalt.

Isiklikku

Ta valdas rootsi, inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt, vähesel määral ka hiina ja hispaania keelt. Ta huvitus teadusajaloost, Idamaade filosoofiast ja religiooniteadusest.

Raamatud

• Cosmical Electrodynamics, International Series of Monographs on Physics, Oxford: Clarendon Press, 1950
• Atomen, människan, universum, Aldus (1964)
• Världen – spegelvärlden: Kosmologi och antimateria (1966)
• Living on the Third Planet, (1972). ISBN 0-7167-0340-8

Välislingid

• Hannes Alfven (1908–1995). tmgnow.com
• Hannes Alfvén – Biographical. nobelprize.org