Oskar Hoffmann

baltisaksa maalikunstnik

Oskar Georg Adolf Hoffmann (5. veebruar (vkj 24. jaanuar) 1851 Tartu3. märts 1912 Peterburi, Novaja Derevnja) oli baltisaksa maalikunstnik.

Oskar Georg Adolf Hoffmann
Sündinud 5. veebruar 1851
Tartu
Surnud 3. märts 1912
Peterburi, Novaja Derevnja
Haridus Düsseldorfi Akadeemia
Tegevusala maalikunstnik
Tuntud teoseid "Esimesed rattad ja viimane regi", "Talumehed kaarte mängimas"

Elukäik

muuda

Tulevane kunstnik sündis Tartus pagarmeistri peres kolme tütre kõrval ainsa pojana. Kunstiande päris ta tõenäoliselt emalt Emilie Aurora Hoffmannilt (neiuna Frischmuth), kelle isa ja onu olevat olnud kunstialaselt tegevad.[1] Paar aastat töötas Oskar Tartu foto- ja litograafi Karl Schulzi ateljees, omandades muuhulgas teadmised fotograafiast, mis tol ajal olid maalijale peaaegu endastmõistetavad.[1] Hoffmann oli ka hiljem innukas fotografeerija ja võib oletada, et 1880.–1890. aastail Peterburis valminud maalid on maalitud fotode põhjal.[2]

Peagi esines ta juba Tartu Käsitööliste Seltsi näitustel maalidega ja 3. veebruaril 1872 immatrikuleeriti Düsseldorfi kunstiakadeemiasse.[1] Pärast antiigiklassi pääses ta baltisaksa päritolu 1874 professor Eduard von Gebhardti õpilaseks, kuid pidas tema ateljees vastu vaid kolm kuud.[2] Tema teiseks õpetajaks oli eestimaalasest Düsseldorfi professor Eugen Dücker. Hiljem lisandus õpetajate mõjule veel ühe kuulsa baltisakslase Gregor von Bochmanni sõprus ja eeskuju.[3] Hoffmannist vaid aasta vanem Bochmann oli tulnud Düsseldorfi õppima juba 18-aastaselt.[2] Just temalt õppiski Hoffmann oma Rembrandti meenutava väljavalgustumise haljustast foonist, hallikaspruuni koloriidi ning portreede nägude rõhutatud ilmestuse.[2]

Lõpetas akadeemia 1877 ja töötas lühemat aega F. Cormoni juures Pariisis. Asutas 1878 Düsseldorfis oma ateljee ning omandas oforditehnika. Elas 1880. aastate alguses Tartus, kust siirdus 1883. aastal Peterburi, kus sai järgmisel aastal Peterburi kunstiakadeemia vaba auliikme nimetuse. Peterburis elades esines kunstnik korduvalt rahvusvahelistel näitustel Viinis, Berliinis ja mujal. Hoffmanni teosed said küllaltki populaarseks ja 1884 valiti ta Düsseldorfi Akvaofortistide Seltsi liikmeks.[4] Endiselt oli Oskar Hoffmann tihedates sidemetes Eestiga.[viide?]

Looming

muuda

Loonud hulga karakteerseid eesti talupoegade portreid ja rühmapilte ning olustiku- ja maastikumaale. Viljelnud akvarelli ja oforti. Tema eesti talupoja tüüp on maani vammuses või kuues, rebasenahkse mütsi või viltkaabuga, pikkade juuste ja tõsimeelse ilmega.[5] Kõik Hoffmanni suuremad talupoegadega stseenid on nähtud justkui läbi akna.[3] Need on hea kompositsiooniga ja hoolega valitud värvigammas.[3] Portreeliselt on Hoffmann kujundanud omamoodi koondportreed eesti 19. sajandi talupojaelu hierarhiast: taluperemehed, kaupmehesellid, sekka üksik hingestatud näoga külakooliõpetaja, kaubajuudid, joodikud ja kerjused. Eksootiline talupojatemaatika oli arvestatav müügiartikkel. Tolle aja maitsele vastavad teosed müüsid hästi nii Saksamaal ja Venemaal kui ka Inglismaal ja Hollandis.[3]

Elu teisel poolel Peterburis elades lisandusid tema loomingusse mütoloogilised ja sümbolistlikud suuremõõtmelised kompositsioonid, millest vaid vähesed on tänapäevani säilinud.[3]

Esines arvukail näitustel Düsseldorfis, Münchenis, Viinis, Berliinis jm.[5]

Valitud teosed

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Anne Untera, Oskar Hoffmann looming ja elu Kultuur ja Elu, 2002
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Juta Kivimäe, [http://www.sirp.ee/archive/2002/12.04.02/Kunst/kunst1-3.html Ajalehte lugev mees Maal kui argiajaloo dokument] 12.04.2002, Sirp
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Indrek Hirv, "Härraskunstnik, kes maalis maamehi", 7.02.2002, Postimees
  4. Lehti Viiroja, Oskar Hoffmann, Riiklik Kunstimuuseum, Tallinn, 1954
  5. 5,0 5,1 5,2 Oskar Georg Adolf Hoffmann, Postimees, 23.03.1929

Välislingid

muuda