Oberwart

Oberwart ([ˈoːbɐˌvaʁt]) on linn (Stadtgemeinde) Kagu-Austrias Burgenlandi liidumaal, Pinka jõe kallastel ja samanimelise ringkonna keskus. Oberwart on väikese Burgenlandi ungarlastest vähemuse, kes elavad Ülem-Őrségi või Warti mikropiirkonnas, kultuuripealinn.

Oberwart
saksa Oberwart ungari Felsőőr horvaadi Gornja Borta
Vapp
Pindala	36,5 km²
Elanikke	7572 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 17′ N, 16° 12′ E
Asend Oberwarti ringkonnas

Ajalugu

Asula rajasid 11. sajandil koos Unterwarti (Alsóőr) ja Siget in der Wartiga (Őrisziget) Ungari piirivalvurid (őr). Seda on ajaloolistes ürikutes esmamainitud 1327. aastal Superior Eör'i nime all. See oli vana Vasi maakonna osa kuni 1921. aastani. Vanad perekonnanimed ja eriline kohalik murre näitavad, et elanikkond oli seotud Transilvaania seekelitega (s.o. Ungari kuningriigi idapiiri valvuritega).

Őride kogukond sai aadlike privileegid 14. sajandil Ungari kuningalt Károly I-lt. Privileege tunnistas 1582. aastal Rudolf I. Osmanite armee hävitas 1532. aastal küla osaliselt.

Reformatsioon tekkis Felsőőris 16. sajandil ja seda toetasid võimsad Battyhány krahvid. Pastor Ferenc Eőri võttis osa 1618. aasta sinodist. Vastureformatsiooni ajastul pidi suurem osa piirkonnast pöörduma tagasi roomakatoliku usu juurde, kuid vaba aadliküla Felsőőr jäi kalvinistlikuks. 1673. aastal okupeeris sõjavägi kiriku ja kooli, et anda need tagasi katoliiklastele. Pastoraat hävitati ja pastor saadeti välja. Külarahvas püstitas 1681. aastal uue puidust kiriku. 1681. aasta riigipäeva seaduste kohaselt sai Felsőőrist "liigne koht", mis tähendab, et see oli ainus seaduslik koht protestantliku usu praktiseerimiseks kogu piirkonnas.

Külaelanikud osalesid 1605. aastal István Bocskay ja 1705. aastal krahv Ferenc II Rákóczi Ungari rahvuslikus ülestõusus. 1706. aastal rüüstas kindral Sigbert Heisteri Austria armee Felsőőri. 1841. aastal sai küla turu pidamise õiguse. 1848. aasta Ungari revolutsiooni ajal alistasid külaelanikud (husaariväe abiga) väiksema Horvaatia armee. Hiljem pidid nad kollektiivse karistuse vältimiseks maksma tohutult andamit.

Geograaf Elek Fényes kirjeldas küla 1851. aastal olulise ja ajalooliselt tähtsa őr asulana:

"Põllud on keskmise viljakusega, kuid heinamaad on korralikud. On piisavalt puitu ja karjamaad. Elanikud on maakonna usinamad: nad mitte ainult ei viljele lina ja kasvata hobuseid, vaid toodavad ka riiet ja kiudu, valmistavad nuge ja muid raudesemeidd, tegelevad käsitöö ja kaubandusega."

Sel ajal elas Felső-Őris 41 aadlisuguvõsa. Mõned tüüpilised perekonnanimed olid: Ádám, Adorján, Albert, Andorkó, Balás, Bertha, Bertók, Fábián, Fülöp, Gál, Imre, Kázmér, Miklós, Orbán, Pál, Pongrácz, jne.

Pärast Austria-Ungari kompromissi 1867. aastal hakkas küla kiiresti arenema ja rahvaarv jõudis 1910. aastal 3900 inimeseni. Vastavalt Trianoni rahulepingule liideti Felsőőr 1920. aastal Austriaga, kuid ungari elanikkond oli selle otsuse vastu ja korraldas liikumise autonoomse Lajtabánsági provintsi rajamiseks. 1921. aasta novembris okupeeris Austria armee küla.

Pärast Austria annekteerimist 1938. aastal Natsi-Saksamaa poolt küüditati küla juutidest elanikud (u. 140 inimest) ja sünagoog muudeti tuletõrjedepooks. Natside saksastamispoliitika kohaselt riigistati vana reformeeritud kiriku Ungari kool. 1939. aastal liideti Oberwart linnaks. 1945. aasta aprillis okupeeris Punaarmee pärast nädala kestnud ägedaid võitlusi Oberwarti ja rüüstas pooleldi hävinud linna. 1950. ja 1960. aastatel ehitati Oberwart uuesti üles ja moderniseeriti põhjalikult. 2. septembril 1984 salvestati Oberwartis toimunud kontserdil laiv-versioonis Opuse Euroopa esinumbri hitt "Live Is Life", kus publik kaasa laulis.

5. veebruaril 1995 tappis rassistlik terrorist Franz Fuchs Oberwartis mustlaste eluaseme lähedal neli noort romat, kasutades lõksu, mis oli ühendatud sildiga "Roma zurück nach Indien" ("Romad mingu tagasi Indiasse").

Vaatamisväärsused

• Reformeeritud kirik - praeguse imposantse barokk-kiriku ehitas 1771.-73. aastal Christoph Preising. Torni ehitas 1808.-09. aastal Matthias Preising. Mööbel, kantsel ja kirikuvarustus on väärtuslikud kunstiteosed 18.-19. sajandist.
• Vana pastoraat - maalähedases barokkstiilis arkaadse verandaga vana pastoraat ehitati 1784. aastal reformeeritud kiriku kõrvale. Seda laiendati 1823. aastal. Tänapäeval on see rahvamaja ja muuseum. Kalvinistide kogukonna vanad dokumendid (näiteks koguduse registrid alates 1732. aastast) on olulised ajalooallikad.
• Endine reformeeritud kiriku kool - kuulus kirikukool asutati 17. sajandil. Vana koolihoone kiriku taga ehitati 1802. aastal.
• Vana kihelkonnakirik - vana Taevaminemise kogudusekirikut laiendati ja ehitati gooti stiilis ümber 1463. aastal. 16.-17. sajandil oli see kalvinistlik kirik. Hiiglaslik torn ehitati 1656. aastal János Szeremley pastoraalsel teenistusel. Kirik ehitati barokkstiilis ümber 1728. ja 1778. aastal. 1975. aastal tehtud restaureerimisel paljastusid 14. sajandist pärit keskaegsed arhitektuursed detailid ja seinamaalingud apsiidis (Püha Jüri ja Püha Miikael). Mööbel on barokne 18. sajandist.
• Uus kihelkonnakirik - kaasaegne betoonist ja klaasist kirik ja usukeskus ehitati 1967.-69. aastal Günther Domenigi ja Eilfried Huthi plaanide järgi.
• Evangeelne kirik - ehitati aastatel 1812-1815 uusklassitsistlikus stiilis. Evangeelne kogudus on Oberwartis olnud alati arvuliselt kolmas (näiteks 684 inimest 1880. aastal ja 1198 inimest 2001. aastal).
• Kirbuturg - iga kuu esimesel laupäeval toimub Oberwarti kesklinnas kirbuturg.

Roomakatoliku kihelkonnakirik Oberwartis

Ungarlased

20. sajandi jooksul toimus kohalikus elanikkonnas keelevahetus, vahetades ungari keele saksa keele vastu. Ungarlased kaotasid Felsőőris/Oberwartis oma ajaloolise enamuse, kuid linn jäi Burgenlandi tähtsaimaks ungari haridus-, usu- ja kultuurikeskuseks.

Tänapäeval on linnas u. 1100 etnilist ungari elanikku, enamasti kalvinistliku koguduse liikmed. Felsőőr on Austria vanim kalvinistlik kogudus. Noorte meeste kristlik lugemisklubi (asutatud 1889. aastal) on oluline ungari vähemuse kultuuriühendus, millel on raamatukogu, rahvatantsurühm ja teatrirühm. Kalvinistliku kiriku uus kultuurikeskus ehitati 1956.-57. aastal. Ungari lasteaed taasloodi pärast Teist maailmasõda 1951. aastal ja uus kakskeelne keskkool rajati 1992. aastal.

Linna vana ungari linnaosa kannab nime Fölszeg (s.o. Ülemine ots). Naabruskond on linna vanim kitsaste tänavate ja enam kui saja vana majaga osa, mis on tüüpilised Felső-Őrségi maa-arhitektuuri näited. Iseloomulikud arhitektuursed jooned on võlvitud verandad ja krohvitud viilud.

Sport

Oberwartis on Austria Korvpalli-Bundesliiga meeskond Oberwart Gunners.