Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)
Nikolai Nikolajevitš Matussevitš (vene keeles Николай Николаевич Матусевич; 10. aprill 1879 Mõkolajiv, Hersoni kubermang, Venemaa Keisririik) – 27. mai 1950 Leningrad, Vene NFSV, Nõukogude Liit) oli vene mereväelane (insener-viitseadmiral), Arktika uurija, hüdrograaf ja geodeet, professor.
| Nikolai Matussevitš | |
|---|---|
| Sünniaeg | 10. aprill 1879 |
| Surmaaeg | 27. mai 1950 |
| Truudusvanne |
Venemaa Keisririik, Nõukogude Liit |
| Auaste | insener-viitseadmiral |
| Autasud | Lenini orden (1945) |
Ta oli viitseadmiral Nikolai Matussevitši poeg. Lõpetas Peterburis Nikolai mereväeakadeemia. Teenis mereväes. Vahepeal lahkus teenistusest ja lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1909. aastal naasis teenistusse. Teostas hüdrograafilisi mõõdistustöid Valges meres ja juhtis uurimistöid Kara meres ja Muurmani rannikul. 1923. aastal organiseeris ta Severnaja Zemlja saarestikus meteojaama, mille baasil aasta hiljem loodi polaargeofüüsikaline observatoorium.
1931. aastal sai Matussevitš Leningradis asunud Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professoriks. 1936. aastal anti talle 2. järgu insener-flagmani auaste. Aastatel 1935–1945 oli ta hüdrograafia ja 1943–1945 laevajuhtimise kateedri ülem. 1939. aastal ülendati ta 1. järgu flagmaniks. 1940. aastal, kui flagmani auastmed kaotati, sai ta rannakaitse teenistuse kindralleitnandi auastme. 1944. aastast oli ta insener-viitseadmiral. 1947. aastal läks ta erru. Samal aastal valiti ta NSV Liidu Geograafiaseltsi asepresidendiks.
Tunnustus muuda
- 1912 – valiti Keiserliku Vene Geograafiaseltsi liikmeks
- 1944 – Vene NFSV teeneline teadus- ja tehnikategelane
- 1944 – Tööpunalipu orden
- 1944 – Punalipu orden
- 1945 – Lenini orden
Mälestuse jäädvustamine muuda
Severnaja Zemlja saarestikus asuva Oktoobrirevolutsiooni saare üks laht (Matussevitši fjord) on saanud nime Nikolai Matussevitši järgi. Tema auks on nimetatud ka kaks laeva, neist tuntum on hüdrograafialaev Nikolai Matussevitš.
