1. järgu flagman
1. järgu flagman (vene keeles флагман 1-го ранга) oli Nõukogude Liidu mereväes aastatel 1935–1940 kehtinud sõjaväeline auaste, mille analoog Venemaa mereväes on viitseadmiral.

1. järgu flagmani eraldusmärk vormikuue käisel[1]
1. järgu flagmanist kõrgem auaste oli 2. järgu laevastikuflagman ja madalam auaste 2. järgu flagman. Punaarmee maa- ja lennuväes aastatel 1935–1940 vastas 1. järgu flagmanile korpusekomandöri auaste.
Viie aasta jooksul sai 1. järgu flagmani auastme 18 inimest.
1. järgu flagmaneidRedigeeri
- 1935 – Grigor Kirejev (1890–1938), Vaikse ookeani laevastiku juhataja
- 1935 – Johan Ludri (1895–1937), Punaarmee merejõudude ülema asetäitja
- 1937 – Aleksandr Sivkov (1892–1938), 1937. aastal lühikest aega Balti laevastiku juhataja
- 1937 – Pjotr Smirnov-Svetlovski (1897–1940), Musta mere laevastiku juhataja, seejärel NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomissari esimene asetäitja
- 1938 – Ivan Issakov (1894–1967), NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomissari asetäitja, hilisem Nõukogude Liidu laevastikuadmiral
- 1939 – Gordei Levtšenko (1897–1981), NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomisaari asetäitja
- 1939 – Filipp Oktjabrski (1899–1969), Musta mere laevastiku juhataja
- 1939 – Ivan Jumašev (1895–1972), Vaikse ookeani laevastiku juhataja
- 1939 – Leonid Gontšarov (1885–1948), Vorošilovi-nimelise mereakadeemia kateedriülem, professor, sõjamereteaduste doktor
- 1940 – Vladimir Tributs (1900–1977), Balti laevastiku juhataja
- 1940 – Aleksandr Štal (1865–1950), Vorošilovi nimelise mereakadeemia professor
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Знаки различия Рабоче-Крестьянского Красного Флота. opoccuu.com