2. järgu insener-flagman

2. järgu insener-flagman (vene keeles инженер-флагман 2-го ранга) oli Nõukogude Liidu mereväes aastatel 1935–1940 kehtinud sõjaväeline auaste, mille analoog Venemaa mereväes on kontradmiral.

2. järgu insener-flagmani eraldusmärk vormikuue käisel

2. järgu insener-flagmanist kõrgem auaste oli 1. järgu insener-flagman ja madalam auaste 3. järgu insener-flagman. Punaarmee maa- ja lennuväes aastatel 1935–1940 vastas 2. järgu insener-flagmanile diviisikomandöri auaste.

Viie aasta jooksul sai 2. järgu insener-flagmani auastme 11 inimest.

2. järgu insener-flagmaneid

Nikolai Aljakrinski, uurimisinstituudi direktor. Hukkus repressioonide käigus

• 1935 – Nikolai Aljakrinski (1896–1938), sõjalaevaehituse teadusliku uurimisinstituudi direktor
• 1935 – Aksel Berg (1893–1979), Mereside ja Telemehaanika Teadusliku Uurimisinstituudi direktor
• 1936 – Voldemar Madissov (1871–1951), eesti päritolu Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia kateedriülem
• 1936 – Nikolai Matussevitš (1879–1950), Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professor
• 1936 – Julian Šimanski (1883–1962), sõjalaevaehituse teadusliku uurimisinstituudi sektsiooniülem, hilisem NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik
• 1939 – Pjotr Papkovitš (1887–1946), Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professor, NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige

Vaata ka

• 2. järgu flagman
• Kontradmiral-insener