Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2018) |
Narva Püha Miikaeli kirik ehk Narva Püha Mihkli kirik ehk Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik oli rootsi-soome luterlik kirik Narvas aastatel 1805–1944[1].
Rootsiaegses Ingerimaa kubermangu keskuses, kasutas rootsi luterlik kogudus jumalateenistuseks Narva toomkirikut, kui kivikiriku, mille ehitamist soomlased olid alustanud, kinnitas Rootsi valitsus 1645. aastal Narva toomkirikuks ja andis selle rootsi kogudusele ning Soome ja eesti kogudused liideti kokku üheks soome-eesti koguduseks[2].
17. sajandil ehitatud algne eesti koguduse esimene puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus, 2. kirik aga hävis 1704. aastal ning 1704–1727 pidas soome-eesti kogudus oma jumalateenistusi Narva raekoja saalis. Uue kiriku ehitamise loa sai soome kogudus 1726. aastal. 1727. aastal sai ristikujulise põhiplaaniga kirik Narva uuslinnas valmis ja see pühitseti peaingel Miikaeli päeval (mihklipäeval). Soome kogudusega liitusid asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus.
Puust tehtud ristikujuline kirik põles 9. augustil 1773. Selle asemele ehitati Narva vanalinna põhjapiirile kivikirik asukohaga Gloria bastionil, aadressil Lese 6 (praegusest Vestervalli tänavast lõuna pool). Ehitis valmis 1805. aastal.[3]
1898. aastal avati kiriku juures seek, kus täielikus pansionis elas 12 mõlemast soost koguduseliiget.[4]
Kirikut kasutas rootsi-soome püha Miikaeli kogudus[1] ja Eesti Vabariigi ajal Narva Soome-Rootsi Mihkli kogudus. Eesti Vabariigi algul liideti Narva kirikud, sh ka Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku Soome-Rootsi Mihkli kogudus, Alutaguse praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkonnaks[5].
Kirik hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus[1]. Kiriku varemed lammutati 1950. aastatel.[3]
Narva Mihkli rootsi-soome koguduse pastorid
muuda- Johann Govinius, 1727–1741 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Gabriel Kalm, 1742– Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Jakob Alopaeus, 1762–1780 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Heinrich Lindström[2], 1780–1782 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Erik Johan Parcou, 1782–1800 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Erik Wilhelm Skotte, 1802–1813 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Philipp Modeen, 1813–1821 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor ja Kosemkina pastor[1]
- Adolf Fredrik Hornborg, 1821–1841 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Karl Helenius, 1841–1844 Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse pastor
- Anders Schening, 1845–1868[6] Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Kniper
- Gustav Adolf Pelkonen, 1889–1892 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Johan Wilhelm Kajander, 1903–1919 Mihkli rootsi-soome koguduse pastor
- Reino Ylönen, 1938–1940
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Villu Jürjo (koostaja). Mälestusi Narva luterlikest kirikutest. EELK Narva Aleksandri kogudus, 2009
- ↑ 2,0 2,1 Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Mihkli, e-kirik.eelk.ee, 17. nov. 2022
- ↑ 3,0 3,1 "Soome-Rootsi Püha Mihkli kirik, Narva 1856. aastal". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2016.
- ↑ Narva muuseumi arhiiv[alaline kõdulink].
- ↑ 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, 1865, lk. 128-129
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik |
Kirjandust
muuda- Александрова Е. Л., Браудзе М. М., Высоцкая В. А., Петрова Е. А. «История финской Евангелическо-Лютеранской Церкви Ингерманландии», СПб, 2012, 398 стр., ISBN 978-5-904790-08-0
- Aappo Metiainen, Karlo Kurko «Entisen Inkerin luteranisen kirkon 350-vuotismuistojulkaisu», Helsinki, 1960, s. 137