Myrelaion

Myrelaion (kreeka keeles Eκκλησία του Μυρελαίου) ehk Bodrumi mošee (türgi keeles Bodrum Camii, Mesih Paşa Camii) on 10. sajandist pärinev endine Bütsantsi õigeusu kirik Istanbulis, mis Osmanite riigi ajal muudeti mošeeks. Kreeka nimi viitab mürriga seotud reliikviale või imele.

Ajaloost muuda

Vähe enne 922. aastat, arvatavasti sõja ajal Bulgaaria Simeon I vastu omandas väepealik (drungarius) Romanos Lekapenos maja Konstantinoopolis, kohas, mida nimetati Myrelaioniks ('mürri koht'). Kui ta sai troonile, alustati seal keisripalee ehitust, mille tuumikuks sai perekonna viimne puhkepaik ja selle kohale rajatud kirik.

Tänapäevaks hävinud palee ehitati hiiglasliku 5. sajandist pärineva rotundi müüridele, läbimõõduga 41,8 meetrit, mis oli Rooma Panteoni järel vana maailma suurim ümarehitis. Kümnendal sajandil ei kasutatud seda enam hoonena, see oli muudetud hiiglaslikuks vähemalt 70 sambaga tsisterniks. Myrelaion püstitati selle palee vahetusse lähedusse. Esimene isik, kes kiriku all paiknevasse hauakirikusse maeti, oli 922. aastal Romanose abikaasa Theodora, seejärel Romanose vanim poeg ja kaaskeiser Christoforos, kes suri 931. aastal. Sellega muutis Romanos kuuesaja-aastast traditsiooni, mille kohaselt peaaegu kõik Bütsantsi keisrid alates Constantinus I-st maeti Apostlite kirikusse. Hiljem muutis keiser oma palee nunnakloostriks ja pärast pagendamist ja surma mungana Prote saarel 948. aastal maeti ka Romanos Myrelaionisse.

Kolmanda ristisõja ajal 1203. aastal sai kirik tules kannatada. Ladina keisririigis (1204–1261) seisis hoone tühjalt, kuid Palaiologoste renessansi ajal 13. sajandi lõpus kirik taastati.

Pärast Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal muutis suurvesiir Mesih Paşa 1500. aasta paiku, Bayezid II valitsusajal kiriku mošeeks. Sõna bodrum tähendab türgi keeles keldrit ja see andis nime ka mošeele, kuid mošeed on nimetatud ka asutaja järgi. Ehitis sai viga tulekahjudes 1784. ja 1911. aastal ja hüljati pärast seda.

1930. aastal avastati väljakaevamistel David Talbot Rice'i juhtimisel ümartsistern. 1964.–1965. aastatel restaureeris kunagist kirikut Istanbuli Arheoloogiamuuseum ja vahetas selle käigus välja peaaegu kõik seina väliskihi tellised. 1965. aastal uurisid kunstiajaloolane Cecil L. Striker ja R. Naumann paralleelselt arheoloogilistel kaevamistel ümarehitist ja kunagist keisripaleed. Endine kirik restaureeriti lõpuks 1986. aastal ja taasavati mošeena. 1990. aastal restaureeritud tsistern leidis mõne aasta jooksul kasutust kaubamajana, kuid on tänapäeval naiste palvesaal.

Arhitektuur muuda

Hoone on krohvimata tellisehitis ja kavatiselt ühe keskse kupliga Bütsantsi ristkuppelkirik, põhiplaanilt ristkülik, mille moodustavad ruudukujulisele naosele lääneotsa lisatud narteks ja idakülge kolme apsiidiga altariruum. Keskkuplit toetavat neli kandilist sammast jagavad kogudusele määratud ruumi üheksasse ossa, kupliosa ümbritseva Kreeka risti kujulise kõrgema ruumiosas nelja haru katavad silindervõlvid, nurgavõlvikuid ristvõlvid. Madal poolümar kuppel toetub akendega tambuurile. Kolmeosaline sanktuaarium idaküljes on seestpoolt ümarate seintega, välismüüride poolt polügonaalne. Ehitise välisilmet liigendavad poolümara ristlõikega poolsambataolised seinaeendid. Kirik asus keisripalee vahetus naabruses ja selle all on sammastele toetuvate ristikujuliselt suunatud silindervõlvidega alumine kirik – mõeldud keiserliku perekonna hauakirikuks.

Myrelaioni eeskujuks oli 881. aastal pühitsetud, tänapäeval ainult kaasaegsetes allikates leiduvate kirjelduste järgi tuntud Nea Ekklesia, mis kuulus keiser Justinianuse Suure palee kompleksi (Nea Ekklesia arvatakse olevat ristkuppelkiriku prototüüpehitis).

Myrelaion

Sisukord

Ajaloost muuda

Arhitektuur muuda

Viited muuda

Välislingid muuda