See artikkel on üldmõistest; Eesti ansambli kohta vaata Kelder (ansambel); nime kohta vaata Kelder (perekonnanimi)

Kelder (ka keller) on hoone maa-alune või hoonest kas pooleldi eemale või tervenisti maa sisse ehitatud hoiuruum, kus säilitatakse näiteks kartuleid, juurvilju, hoidiseid[1][2]. Seda kasutatakse ka erineva riistvara ja varude hoidmise kohana. Maa soojustusomaduste ja loomuliku päevavalguse puudumise tõttu on keldris kogu aeg stabiilne temperatuur.

Laupa mõisa kelder
Mahajäetud kelder Aksi saarel
Elamu kelder

Keldri nimetus pärineb ladinakeelsest sõnast cella (kamber jms). Venekeelne nimetus podval tuleneb asukohtadest, mis vanasti paiknesid kindlustes neid kaitsva mullavalli all, ehitistest madalamal. Prantsuse sous-sol tähendab sõna-sõnalt maa(pinna)st allpool asumist.

Keldrite kõrgus maast laeni on enam kui kaks meetrit, madalama variandi puhul ei ole tegemist enam ruumi, vaid lihtsalt põrandaalusega. Kõrgete hoonete keldrid on hoone püsivuse jaoks detailsemalt planeeritud ning võivad isegi koosneda mitmetest korrustest. Vähemate korrustega majades ei asu kelder tavaliselt väga sügaval.

20. sajandi viimasel kolmandikul hakkas keldriga elamute arv seoses kesksoojusvarustuse levimisega langema ning lõppes keldritest pommivarjendite tegemine. Ilma keldrita hoonete ehitamisel väheneb oluliselt maa-aluse osa väärtus. Välised keldriseinad võtavad arvesse aktiivse krundi rõhu vastuvõttu ning neile krundiga vahendatud ajakoormusi, mis on varingu prismal (nt tornkraanadest või kaubaautodest). Üleujutuste vältimiseks paigaldatakse keldritesse drenaažisüsteem, tehakse välisseinte ja põranda hüdroisolatsioon, õhuniiskuse reguleerimiseks rajatakse ventilatsioonisüsteem.

Väiksemaid keldreid on tavaliselt kasutatud majapidamistarvete ja riistvarade osade hoiustamiseks ning kommunikatsioonisüsteemide paigaldamiseks. Avaramatest keldritest tehakse tihti ladusid, väikseid kontoreid, ettevõtteid ja poode, suurtes kompleksides kasutatakse keldreid maa-aluste autoparklatena. Mittekasutatud keldrid, nagu ka pööningud, on tihti kodutute varjupaigaks.

Eramutes asuvad keldrid tavaliselt köögi all ning neid kasutatakse toiduainevaru, aiasaagi ja talvekonservide säilitamiseks. Enne keldrite kasutuselevõttu kasutati samalaadse hoiuruumina maasse kaevatud auku (nimetatud ka maa-auguks või koopaks)[2].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.04.2013)
  2. 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 214-215.