Ava peamenüü
Munk Jakobos Kokkinobaphose homiiliate kogu (12. sajand). Illustratsioonil kujutatud taevaminemispüha võib olla paigutatud Apostlite kirikusse. Bibliothèque nationale de France, Paris, MS gr. 1208, fol. 3v.
Püha Johannes Kuldsuu säilmete viimine Apostlite kirikusse. Miniatuur Basileios II menologion'ist, 985. aastast, Vatikani raamatukogu

Apostlite kirik (kreeka keeles Ἅγιοι Ἀπόστολοι Agioi Apostoloi; türgi keeles Havariyyun Kilisesi; inglise keeles Church of the Holy Apostles) oli Ida-Rooma riigi pealinnas Konstantinoopolis paiknev õigeusu kirik. Sinna olid maetud keiser Constantinus Suur ja mitmed teised Rooma keisrid[1].

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Esialgne ehitis püstitati juba 4. sajandil, hilisemad keisrid laiendasid kirikut. Hagia Sophia järel oli see suuruselt ja tähtsuselt teine pühakoda Konstantinoopolis. Nikolaos Mesarites kirjutas ajavahemikus 1198–1203 "Ekphrasise", Pühade Apostlite kiriku kirjelduse. Tekst on koos teiste Mesaritese tekstidega säilinud ühes 13. sajandi käsikirjas, mis on kahes köites (Cod. Ambrosianus gr. 350 ja Cod. Ambrosianus gr. 352).

Kui osmanid Konstantinoopoli 1453. aastal vallutasid, oli Apostlite kirik lühikest aega oikumeenilise patriarhi residents. Kuid kolm aastat hiljem lahkus patriarh lagunema hakkavast kirikust ja 1461. aastal lammutati hoone ning ehitati selle asemele Fatih-mošee.

ArhitektuurRedigeeri

Hoone ehitusskeem on rekonstrueeritud kirjelduste põhjal. Hoone oli kreeka risti kujulise põhiplaaniga. Iga ristiosa (keskpaik ja risti harud) oli kaetud kupliga, mida kandsid võimsad piilarid. Kiriku idaosa külge liitus ümmargune Constantinuse mausoleum ja põhjapoolse ristiharu idaküljele Justinianus I kolmeosaline matusekabel. Interjööri kaunistasid rikkalikud mosaiigid.

Konstantinoopoli Apostlite kiriku arhitektuurist arvatakse mõjutatud olevat Johannese basiilika Efesoses (varemeis), Püha Markuse kirik Veneetsias, Saint-Front' katedraal Perigueux's ja Padua Püha Antoniuse basiilika.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri