Johannese basiilika (Efesos)

Johannese basiilika (kreeka keeles Ἅγίος Ἰωάννης Θεολόγος Hagios Ioannēs Theologos või Ἅγίος Θεολόγος Hagios Theologos) oli apostel ja evangelist Johannesele pühitsetud varakristlik kirik Väike-Aasias Efesoses. Püstitatud 6. sajandil pärimuse kohaselt apostli hauale, oli see üks tähtsamaid ja suuremaid sakraalhooneid Bütsantsis, tänaseks on kirik varemetes.

Vaade Johannese basiilikale idast. Transepti ja pikihoone ristumiskoha all asub pühaku hauakoht

Vaade Johannese basiilikale põhjast, kindluse poolt. Näha on basiilika ümber 7. sajandil ehitatud kaitsemüür

Johannese basiilika põhiplaan

Johannese basiilika mudel, mis näitab selle kunagist oletatavat kuju

Kiriku jäänused paiknevad Ayasoluki künka nõlval, Selçuki kesklinna lähedal, allpool künkale püstitatud algselt Bütsantsi, hiljem türklaste-seldžukkide kindlust. Sellel künkal, mis paikneb 3,5 km kaugusel Vana-Kreeka Efesosest, asetses alates 7. sajandist bütsantsi linn Efesos. Türgi kohanimi Ayasoluk on tulnud kiriku kreekakeelsest nimest Hagios Theologos.

Ajalugu

Püha Johannese pärimuslik matmispaik tähistati ja selle kohale püstitati väike kirik juba 4. sajandil, vahetult pärast seda, kui kristlus sai riigiusuks. 6. sajandil ehitas keiser Justinianus senise väikese ehitise asemele apostel Johannesele pühitsetud võimsa kirikuhoone. Keskajal oli see üks kõige pühamaid palverännusihtkohti, kuhu vooris tuhandete kaupa palverändureid.

Bütsantsi-Araabia sõjad kahandasid Efesose tähtsust asulana. Pärast linna vallutamist 1330. aastal muutsid seldžukid selle mošeeks, sellest ajast pärinevad minareti jäänused narteksi sissekäigu juures. Osaliselt sai pühakoda maavärinas kannatada samal 14. sajandil, hoone purustasid 1402. aastal lõplikult Timuri väed.

Kirik kanti järgnevate sajandite jooksul ehitusmaterjaliks laiali, ent 20. sajandil tehtud konserveerimis- ja restaureerimistööd annavad ülevaate hoone suurusest ja kunagisest hiilgusest.

Arhitektuur

Basiilika on ladina risti kujulise põhiplaaniga, poolringikujulise apsiidiga idaotsas, aatriumiga ja narteksiga lääneotsas. Kirik on käiguga ühendatud kaheksanurkse baptisteeriumiga põhjaküljel. Kunagi oli hoone kaetud kuue kupliga.

Aatrium

Basiilika aatrium on ristkülikukujuline eesõu mõõtudega 47 × 34 m. Mäenõlval asuva aatriumi all on aamvõlvidest ja kaitsemüüridest võimas alusehitis. osa neis võlvidest müüriti Osmanite perioodil veekindla mördiga kinni ja kasutati neid veetsisternidena. Aatriumi ümbritsevad kolmest küljest arkaadidega võlvkäigud.

Narteks

Aatriumist ida poole jäi ristipidi piklik eeskoda ehk narteks, mõeldud ristimata inimestele ja patukahetsejatele, kes ei tohtinud siseneda kirikusse. Eeskoda oli kaetud viie väikese kupliga. Eeskojast viis kirikusse kaheksa ust, kolm neid avanesid kesklöövi.

Kirikuhoone ja hauakamber

Pühaku haua kohale püstitati neljale sambale toetuva ristvõlvi kujuline mausoleum, mis jäi täpselt kiriku keskkupli alla. Mausoleumi põrand ulatub kõrgemale kui ümbritsev maapind ja on kaetud värviliste mosaiikidega. Tänapäeval on mosaiigid kunagiste väljakaevamisjooniste järgi uuendatud. Mausoleumi alla asub mitme ruumiga krüpt, kus ühes ruumis asub ka pühaku haud; krüpti viib apsiidi küljelt algav kitsas trepp. Mausoleumi kapiteelid on varabütsantsi vormides ja kannavad keiser Justinianus I ja tema abikaasa Theodora monogramme, samuti ka ülejäänud kapiteelid basiilikas. Kiriku lõunaseinas on rekonstrueeritud osa kesklöövi kõrgseinast.

Baptisteerium

Kiriku põhjaküljel asub kaheksanurkne baptisteerium, millest on säilinud vaid madalad müürid. Hoone kuppel oli kunagi kaetud mosaiikidega. Põrandas asub ümmargune ristimisbassein, millesse viivad ida ja lääne suunalised kolmeastmelised trepid - ristitav astus läänepoolsest trepist basseini, võttis seal vastu ristimise ja astus välja idapoolseid astmeid pidi.

Kabel ja varakamber

Kiriku põhjaküljel asuv nelinurkne kabel püstitati 10. sajandil. Apsiidi keskel on fresko Kristusest püha Johannesega ja veel ühe pühakuga. Selle ukse kohal on raidkiri, mis viitab ruumile kui secreton'ile, milles piiskop pidi olema, kui tegutses kohtu eesistujana. Kabeli apsiidist viis uks kahekorruselisse varakambrisse, mille keskruumi ümbritses tähekujuliselt kuus väikest kambrit marmoriga kaetud seinaniššidega. Niššides hoiti väärismetallist kirikutarvikuid ja kirikuvarasid. Ehitise kuppel on tänaseks purunenud.

Pildid

• 
  Vaade kesklöövis idast läände
• 
  Mausoleumi neli sammast ja synthronon
• 
  Justinianuse monogramm
• 
  Theodora monogramm
• 
  Osa kesklöövi arkaadist
• 
  Kõrgseina rekonstruktsioon
• 
  Ristimisbassein baptisteeriumis