Ava peamenüü
Vaade Johannese basiilikale idast. Transepti ja pikihoone ristumiskoha all asub pühaku hauakoht
Vaade Johannese basiilikale põhjast, kindluse poolt. Näha on basiilika ümber 7. sajandil ehitatud kaitsemüür
Johannese basiilika põhiplaan
Johannese basiilika mudel, mis näitab selle kunagist oletatavat kuju

Johannese basiilika (kreeka keeles Ἅγίος Ἰωάννης Θεολόγος Hagios Ioannēs Theologos või Ἅγίος Θεολόγος Hagios Theologos) oli apostel ja evangelist Johannesele pühendatud varakristlik kirik Väike-Aasias Efesoses. Püstitatud 6. sajandil pärimuse kohaselt apostli hauale, oli see üks tähtsamaid ja suuremaid sakraalhooneid Bütsantsis, tänaseks on kirik varemetes[1].

Kiriku jäänused paiknevad Ayasoluki künka nõlval, Selçuki kesklinna lähedal, allpool künkale püstitatud algselt Bütsantsi, hiljem türklaste-seldžukkide kindlust. Sellel künkal, mis paikneb 3,5 km kaugusel Vana-Kreeka Efesosest, asetses alates 7. sajandist bütsantsi linn Efesos. Türgi kohanimi Ayasoluk on tulnud kiriku kreekakeelsest nimest Hagios Theologos.

AjaluguRedigeeri

Püha Johannese pärimuslik matmispaik tähistati ja selle kohale püstitati väike kirik juba 4. sajandil, vahetult pärast seda, kui kristlus sai riigiusuks. 6. sajandil ehitas keiser Justinianus senise väikese ehitise asemele apostel Johannesele pühendatud võimsa kirikuhoone. Keskajal oli see üks kõige pühamaid palverännusihtkohti, kuhu vooris tuhandete kaupa palverändureid.

Bütsantsi-Araabia sõjad kahandasid Efesose tähtsust asulana. Pärast linna vallutamist 1330. aastal muutsid seldžukid selle mošeeks, sellest ajast pärinevad minareti jäänused narteksi sissekäigu juures. Osaliselt sai pühakoda maavärinas kannatada samal 14. sajandil, hoone purustasid 1402. aastal lõplikult Timuri väed.

Kirik kanti järgnevate sajandite jooksul ehitusmaterjaliks laiali, ent 20. sajandil tehtud konserveerimis- ja restaureerimistööd annavad ülevaate hoone suurusest ja kunagisest hiilgusest.[1]

ViitedRedigeeri