Aatrium

See artikkel räägib arhitektuuri mõistest; galerii kohta vaata artiklit Aatrium (galerii); Eesti ansambli kohta vaata Aatrium (ansambel)

Aatrium oli vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Seda sõna on hiljem hakatud kasutama lähedaste nähtuste kohta.

Vanarooma aatrium

Atrium corinthicum roomaaegses majas Prantsusmaal Vaison-la-Romaine'is

Aatrium (atrium) oli vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum.

Sõna päritolu

Ladina sõna atrium tuleneb võib-olla sõnast ater 'suitsust mustunud'. Seos võib seisneda selles, et selles ruumis oli algselt ka lahtine kolle, mille suits väljus katuseava kaudu.

Konstruktsioon ja liigid

Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katuses.

Ehitusviisi puhul, mida Vitruvius nimetas "atrium tuscanicum" (etruski aatrium), kandsid katust kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. Sellest moodustus ülespoole osaliselt avatud siseruum, mille katust kandsid sambad või ka piilarid.

Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium).

Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium).

Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud, ilma compluvium'ita aatriume, mida nimetati atrium testudinatum.

Katuse kuju

Katuse kuju järgi oli aatriumi tüüp enamasti atrium impluviatum. Sellise aatriumi katus oli sissepoole kaldu. Nelinurkse katuseava (compluvium) all paiknes samuti nelinurkne bassein (impluvium), kuhu koguti vihmavett. Sealt suunati vesi tsisterni.

Juhul kui aatriumi vihmavett ei kogutud, võis katus olla ka väljapoole kaldu. Sellist aatriumi nimetatakse atrium displuviatum.