Muraste mõis (saksa keeles Morras) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Ajalugu muuda

Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel, selle esimene omanik oli Niguliste kiriku magister Ericus Beck. 1594. aastal pantis Rootsi kuningas Sigismund Muraste küla Balzar Vegesackile, 1619. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf selle tema lesele. Gustav Adolf läänistas seni Hans von Treydeni käes pandiks olnud tühja Kurba (Muraste, 5 adramaad) küla Ericus Beckile, kes võis Harju-Viru seaduse järgi vallata. Beck ostis Bernhard von Lievenilt lisaks Murastele 1629 Gustav Adolfi poolt läänistatud Meriküla küla. Neist kujunes Muraste mõis[1].

17. sajandi teisel poolel kuulus mõis Henning Grassile ja ka Raedkenite suguvõsale.

18. sajandil oli mõis kordamööda von zur Mühlenite, von Kaulbarside ja von Westphalenite aadliperekondade käes.

1810. aastal sai mõisa omanikuks Gertrude Karoline von Maydell, kellelt ta 1822. aastal suundus Amalie Mylleri valdusse.

1848. aastal sai mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas senisest esinduslikuma mõisasüdame.

1857. aastal omandas Muraste mõisa naabermõisa – Rannamõisa omanik Otto von Budberg ning Murastest sai Rannamõisa mõisa kõrvalmõis, kuigi Rannamõisa mõisaomanikud elasid sellest ajast peale Murastel.

Alates 1880. aastatest kuulus Muraste (ja ka Rannamõisa) von Weymarnide aadliperekonnale, kelle kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal maareformi käigus.

 
 

1920. aastal avati mõisa härrastemajas Eesti Punase Risti Muraste Lastekodu. Mõisa härrastemajas oli 1920–1995 lastekodu, lastekodu tarbeks püstitati peahoonest edela poole 1980tel aastatel uus kogukas mitme tiivaga hoone, mis ühendati mõisahoonega galerii abil. 1996. aastal proovis Eesti Erastamisagentuur müüa edutult Muraste lastekodu kompleksi (koolimaja-internaat, saun-pesumaja, pumbamaja, ladu garaaž, katlamaja, garaažid, tuletõrje-veemahuti, biopuhasti, töökoda-õppeklass, puurkaev, trassid, aiandi katlamaja ja aiamaja)[2]. Müügi ebaõnnestumise[3] järel müüs Harju maavalitsus Muraste lastekodu internaadihoone ja ka teisi objekte kogu kompleksist eraldi[4]

1998. aastal ostis Jaan Mölder ligi poole miljoni krooni eest Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee lähedal asuva Muraste mõisa[5]. Eesti Punane Rist müüs kahekordse mõisahoone koos endise lastekodu tarbeks juurde ehitatud hoone ja mõisa juurde kuuluva maaga, kuna muinsuskaitse all oleva hoone hooldamine käis organisatsioonil üle jõu[6].

2001. aastal põles Paldiski endise linnapea Jaan Möldri õele, Jaana Möldrile kuuluv Muraste mõis[7][8].

Alates 2006. aastast töötab Muraste mõisa juures Muraste looduskool.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Muraste mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  2. Muraste lastekodu kompleksi müügi korraldamine, Vabariigi Valitsuse korraldus, RT I 1996, 9, 187
  3. Lastekodu müük äpardus www.aripaev.ee 5. august 1996
  4. Internaadimaja müük oli vale www.aripaev.ee, 28. oktoober 1998
  5. Jaan Mölder - mõisahärra ja linnapea, www.aripaev.ee, 5. veebruar 1998
  6. Paldiski linnapea ostis Muraste mõisa, www.ohtuleht.ee, 27. jaanuar 1998
  7. Muraste mõis põles, www.ohtuleht.ee, 27. veebruar 2001
  8. Muraste mõisa räpased saladused, arileht.delfi.ee, 29.03.2001

Välislingid muuda