Kaulbars

Kaulbars (vene keeles Каульбарс) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa. Tänapäeval on alles vaid Venemaale jäänud suguvõsaliin.

von Kaulbars

Kaulbarsi suguvõsa vabahärravapp

Ajalugu

Kaulbarside esimene esindaja Liivimaal oli Pommeris sündinud Johann von Kaulbars (1621–1693), kes töötas Jakob De la Gardie teenistuses ja kellele viimane aastal 1652 kinkis Lõhavere mõisa.

Kuninganna Kristiina kinkis mehele 1653. aastal ka aadlitiitli (nr 643).

Johann von Kaulbarsi pojapoeg, Göteborgi ja Bohusi lääni ülemkomandant ja maavanem, ratsaväekindral Johann Friedrich von Kaulbars (sv) (1689–1762) sai Rootsi kuningas Adolf Fredrikult 21. novembril 1751 Rootsi vabahärratiitli ja kanti 1752 Rootsi rüütelkonda nr 230 all

Jalaväekindral Nikolai Reinhold Friedrich von Kaulbars (1842–1905)

Suguvõsa liikmeid

Ratsaväekindral Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (1844–1929)

• Regner von Kaulbars (1660−?), brigadir
• Arvid Johann von Kaulbars (1657-1722), Rootsi ooberstleitnant Liivimaa tragunirügemendis
• Jakob von Kaulbars (1659-1705), Rootsi ooberstleitnant, Saaremaa maatragunieskadroni juht
• Jakob Ignatius von Kaulbars (suri pärast 1779), kindralmajor, Vladimiri komandant
• François von Kaulbars, kindralmajor
• Vabahärra Johan Fredrik von Kaulbars (1689−1762), ratsaväekindral, kindraladjutant, Göteborgi ülemkomandant
• Jakob Julius von Kaulbars (1700−pärast 1789), Pfalz-Zweibrückeni ülemõuemeister, õuemarssal
• Karl Ludwig von Kaulbars (1729−1787), Venemaa sõjaväelane (kindralporutšik), polgukomandör, Mõdriku mõisnik
• Hermann Helwig von Kaulbars, Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Rägavere ja Mõdriku mõisnik
• Vabahärra Gustaf Vilhelm von Kaulbars (1733−1814), kindralleitnant, rügemendikomandör
• Vabahärra Lars Fredrik von Kaulbars (1734−1815), kindralmajor, Kalmari lääni viitsemaapealik
• Vabahärra Reinhold August von Kaulbars (1767–1846), alampolkovnik, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Vabahärra Ernst von Kaulbars (1798−1871), kindralmajor
• Vabahärra Hermann Wilhelm von Kaulbars (1798−1888), kindralleitnant, brigaadikomandör, mõisaomanik
• Vabahärra Karl Ludwig von Kaulbars (1802−1870), kindralleitnant, eskadroni-, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör, Mõdriku mõisnik
• Vabahärra Nikolai Reinhold Friedrich von Kaulbars (1842–1905), jalaväekindral, diviisi- ja armeekorpuse staabiülem, Soome sõjaväeringkonna staabiülem, diplomaat, sõjanduskirjanik
• Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (1844–1929), ratsaväekindral, brigaadi-, korpuse - ja armeekorpuse komandör, Bulgaaria sõjaminister, Odessa sõjaväeringkonna ülemjuhataja
• Vabahärra Jevgraf Romanovitš von Kaulbars (1862−1920), laevastiku kindralmajor
• Vabahärra Georg von Kaulbars (1901−1972), riigiteaduse doktor

Kaulbarsi suguvõsa mõisavaldused

Mõdriku mõis

• Eestimaa:
  • Järvakandi (Jerwakant) (enne 1726−1731), Korjodi (Korjoth) (1764), Mõdriku (Mödders) (u 1774−1900), Palu (Pallo) (1730ndad, pandivaldus), Paunküla (Paunküll) (u 1732−1751), Prandi (Brandten) (u 1732−1739), Rägavere (Reggafer) (1764−1850), Sargvere (Sarkfer) (u 1732−u 1765)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Iigaste (Igast) (1720ndad, rendivaldus), Lõhavere (Lehowa) (1652−1684 ja 1756−1795), Vara (Warrol) (1720ndad)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Buļi (Friedrichsruhe) (u 1797−1803, pandivaldus)

Vaata ka

• Kaulbarsi palee Tallinnas Toompeal, Kohtu tänav 8

Kirjandus

• EAA, 1674, n. 2, s. 105 (Kaulbarsi suguvõsa).
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936 [1] [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 73-79 [3].
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 143 [4].
• Федорченко, Валерий Иванович. Дворянские роды, прославившие отечество. Энциклопдия дворянских родов. Москва: "ОЛМА-ПРЕСС", 2004. Lk 186-187 [5].

Välislingid

• Perekond Eestimaa Rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus + parandused
• Artikleid New York Timesis aastast 1886