Alexander von Kaulbars

Vabahärra Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars (Venemaal tuntud kui Aleksandr Vassiljevitš, vene keeles Александр Васильевич Каульбарс) (2. mai (ukj 14. mai) 1844 Mõdriku mõis25. jaanuar 1925 (mõnedel andmetel 1929[1]) Pariis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).

Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars
Alexander von Kaulbars 1916. aastal

EluluguRedigeeri

Päritolu ja haridusteeRedigeeri

Alexander von Kaulbars pärines Eestimaa rüütelkonda kuulunud Kaulbarsi aadlisuguvõsast. Ta sündis Mõdriku mõisniku kindralleitnant Hermann Wilhelm von Kaulbarsi (1798–1888) ja tema abikaasa Alexandrine von der Oest gen. Drieseni (1819−1888) teise pojana.[1] Sõjalise hariduse omandas ta Nikolai ratsaväekoolis (lõpetas 1861) ja Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (lõpetas 1868).[2]

Venemaa keisririigi ohvitserRedigeeri

1861. aastal astus ta sõjaväeteenistusse ja ülendati samal aastal praporštšikuks. Ta osales sõjategevuses Poolas ülestõusu mahasurumisel 1863 ja Kesk-Aasias Turkestani sõjaretkel 1870. aastatel (Kuldža sõjaretk – tänapäeva Xinjiang, Uiguuri autonoomne piirkond ja Hiiva), misjärel ülendati 1873 polkovnikuks. 1875. aastal määrati ta 8. ratsaväediviisi staabiülemaks ning aastail 18771878 võttis ta osa Vene-Türgi sõjast. 1879. aastal sai ta 14. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülemaks. 1880. aastal ülendati ta kindralmajoriks.[2] ning määrati 1882. aastal 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülemaks.[3]

Bulgaaria sõjaministerRedigeeri

1882. aasta mais sai temast Bulgaaria sõjaminister. Järgmisel aastal sattus ta konflikti saksameelse Bulgaaria vürsti Alexandriga ning oli sunnitud koos teiste Venemaa kindralitega Bulgaariast lahkuma.[3]

 
Vene ohvitserid bokserite ülestõusu mahasurumisel. Kaulbars on keskel

Teenistus Vene-Jaapani sõjaniRedigeeri

1891. aastal nimetati ta 15. ratsaväediviisi ülemaks[3] ning ülendati 1894. aastal kindralleitnandiks.[2] 1897. aastal sai ta 11. ratsaväekorpuse ülemaks ja 1900. aastal II Siberi korpuse ülemaks, mille koosseisus võttis ta osa bokserite ülestõusu mahasurumisest. 1901. aastal nimetati ta Odessa sõjaväeringkonna ülema abiks ning 1904. aastal ülemaks.[3]

 
Mukdeni lahing (1905)

Vene-Jaapani sõjasRedigeeri

Vene-Jaapani sõja ajal määrati ta 1904. aasta oktoobris 3. Mandžuuria armee ja 1905. aasta jaanuaris 2. Mandžuuria armee juhatajaks. 2. Mandžuuria armee juhatajana võttis ta osa ka Mukdeni lahingust, kus Jaapani väed võitsid Venemaa vägesid. Kaulbarsi üritati lahingu kaotamises vastutavaks teha, kuid sõjaväeline erikomisjon ei leidnud temal süüd.[3]

Hilisem sõjaväeline karjäärRedigeeri

 
Vene aeroplaan 1913. aastal. Kindral von Kaulbars (keskel) koos Igor Sikorskyga (all paremal)

1905–1909 oli Alexander von Kaulbars taas Odessa sõjaväeringkonna ülem ning alates 1909. aastast sõjanõukogu liige.[3] Esimese maailmasõja ajal teenis ta Venemaa keisririigi sõjalennuväe staabis. Vene kodusõjas osales ta Anton Denikini juhitud Vabatahtlike Armee koosseisus.[2]

Viimased eluaastad ja surmRedigeeri

1919. aastal emigreerus ta esmalt Istambuli, hiljem asus elama Bulgaariasse. Elu viimased aastad elas Prantsusmaal. Ta oli Vene Lendurite Liidu auesimees.[4] Ta suri Pariisis 1925., teistel andmetel 1929. aastal[2] ja maeti Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistule Pariisis.

PerekondRedigeeri

Alexander von Kaulbars abiellus Jekaterina Vladimirovna Šeltuhhinaga (1848–1919), kes oli jalaväekindral Vladimir Šeltuhhini ja Karoline Wöhrmanni tütar.

SugupuuRedigeeri

Alexander von Kaulbarsi esivanemad
Parun
Alexander von Kaulbars
(1844–1925)
Vabahärra
Hermann Wilhelm von Kaulbars
(1798–1888)
Vabahärra
Reinhold August von Kaulbars
(1767–1846)
Vabahärra
Gustav Wilhelm von Kaulbars
(1733–1814)
Vabapreili
Dorothea Elisabeth von Mengden
(1743–1806)
Natalie Elisabeth von Aderkas
(1773–1847)
Reinhold Wilhelm von Aderkas
(surnud 1814)
Anna Lovisa von Pistohlkors
Paruness Alexandrine von Driesen
(surnud 1888)
... ...
...
... ...
...

AuastmedRedigeeri

Aasta Kuupäev Auaste
1861
16. juuni   praporštšik
1863
19. mai   alamporutšik
1866
30. august   porutšik
1868
30. oktoober   staabikapten
1869
1. detsember   kapten
1872
16. august   alampolkovnik
1873
25. oktoober   polkovnik
1880
1. jaanuar   kindralmajor
1894
30. august   kindralleitnant
1901
6. detsember   ratsaväekindral

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk 77–78
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Каульбарс, Александр Васильевич
  4. Русская армия в Великой войне. Картотека проекта: Каульбарс Александр Васильевич [1]