Arheoloogia
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku[1].
Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda[1].
Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.
Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.
Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.
Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust[1].
AjaluguRedigeeri
Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid[1]. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.
Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel 1871. aastast alates.
PilteRedigeeri
13. saj tugimüür, Nieuwezijds Kolk Amsterdamis
Kultuurikihid Augsburgis
Inkade kultuurist
Kromanjoonlase levik ligikaudu 30 tuhat aastat tagasi
Lihvimissooned Prantsusmaal
Mungo – kuivanud järv Austraalias
Teodoliidi kasutamine Pompeis Itaalias
Sutton Hoo leiukoha laeva koopia
.jpg)
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 57
KirjandusRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Arheoloogia terminite mitmekeelne andmebaas
- Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool
- Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogia osakond
- Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi Arheoloogiakogude osakond
- Estonian Journal of Archaeology ISSN 17367484 ja ISSN 14062933
- Eesti Arheoloogia Ajakirja arhiiv
- Eesti Arheoloogia Ajakiri
- Arheoloogiakeskus MTÜ
- Archaeology Magazine
- Risto Berendson, Kiviaja massihaud ja Salme laev viisid Eesti rahvusvahelisele ajalookaardile, 4. oktoober 2010, paberlehes lk 6 ja 7, veebis loetav raha eest
- Kukruse muinasaja kalmistu Ida-Virumaal, väljakaevamiste juhid Tõnno Jonuks ja Mari Lõhmus
- Kuressaare piiskopilinnus ja kindlustused, väljakaevamiste juht Garel Püüa
- Lõuna-Eesti linnuste uurimise programm, väljakaevamiste juht Heiki Valk
- Pärnu jõevärav ja aidahoone, väljakaevamiste juht Margo Samorokov
- Raasiku aardeleid ja muinaskalmistu, väljakaevamiste juht Ülle Tamla
- Salme teine viikingilaev, väljakaevamiste juht Jüri Peets
- Valjala muinasaja lõpu kalmistu, väljakaevamiste juht Ain Lavi
- Veibri kiviaja matusepaik Emajõe ääres, väljakaevamiste juht Mari Lõhmus
- Ants Kraut, Vaenatud vägilased ja koolnud kaunitarid, Horisont 1/2011, horisont.ee
- Risto Berendson, Arheoloogia-aasta parimad palad, postimees.ee, 17. oktoober 2011, paberlehes lk 4
- Humala, Harjumaa, Roland Koit leidis söötis põllult pronksasju
- kaupmehe kirst Tallinna lahest
- Salme paadileid – 17 m pikkuse teise laeva väljakaevamine, leiti 36 sõjamehe jäänused
- Mihkli kirik
- Jägala linnuse lähedal kunagise liigpõllundamise tagajärjed
- Archaeology by the river Motala ström lühiülevaade arheoloogi igapäevasest tööpõllust, töövõtetest ja vahenditest ja mõned tulemused
- Валерий Юрковец. Климатические корреляции. - Климат, лёд, вода, ландшафты
- ETV: Eelmine aasta oli arheoloogidele ja muinsuskaitsjatele põnev, err.ee, 2. jaanuar 2016
- The remarkable archaeological underwater discovery that could open up a new chapter in the study of European and British prehistory
- 28. March 2014, By Owen Jarus, What Is Archaeology?, Live Science
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arheoloogia |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arheoloogia |