Teodoliit
Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist.
Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil.
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, mis jääb vahemikku 0 kuni 90 kraadi, lisades alati märgi "+" või "-".
Seniitkaugus on nurk teodoliidi seniitsihi ja sihijoone vahel, jäädes vahemikku 0 kuni 180 kraadi.
Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite.
Lihtteodoliidil on limbi võimalik pöörata limbi asendi muutmise spetsiaalse kruvi abil.
Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes, samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus- ja peenliigutuskruvi.
Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi või 0-400 gooni.
Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud on viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised (läätsede ja prismade süsteemi abil projitseeruvad limbi lugemid lugemimikroskoopi, mille okulaar asub pikksilma okulaari kõrval) ja vesilood.