Moldaavia Kommunistlik Partei
Moldaavia Kommunistlik Partei ehk MKP (rumeenia (ametlikult moldaavia) keeles: Партидул Комунист ал Молдовей/Partidul Comunist al Moldovei; vene keeles: Коммунистическая партия Молдавии), 1952. aastani Moldaavia Kommunistlik (bolševike) Partei (MK(b)P), oli ainukene ametlikult lubatud ja riigivõimu teostav erakond Nõukogude Liidu liiduvabariigis Moldaavia Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis.
| Moldaavia Kommunistlik Partei | |
|---|---|
| Moldaavia keeles: Partidul Comunist al Moldovei | |
.svg) | |
| Asutamine | 14. august 1940 |
| Lõpetamine | 23. august 1991 |
| Ideoloogia | kommunism |
MKP kuulus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei koosseisu ja teostas Moldaavia NSV-s marksism-leninismi ideoloogiat, soovides oma poliitilise programmi kohaselt ehitada Moldaavias üles kommunism.[1]
Iseseisev Moldaavia Kommunistlik Partei rajati 1940. aasta augustis pärast Moldaavia NSV rajamist ning MKP keelustati Moldovas pärast augustiputši 1991. aastal.[2]
Ajalugu muuda
Kuigi Moldaavia ANSV jaoks rajati juba 1924. aastal autonoomse liiduvabariigi asutamise järel kommunistlik regionaalne komitee, allus see komitee Ukraina Kommunistlikule Parteile. 1940. aasta jaanuarikuu seisuga kuulus poolemiljonilise elanikkonnaga Moldaavia ANSV kommunistliku partei komitee ridadesse 6875 liiget.[1]
2. augustil 1940 kuulutas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu välja uue liiduvabariigi, Moldaavia NSV, mille jaoks loodi ka omaette Moldaavia Kommunistlik Partei. MKP moodustati Moldaavia UKP regionaalkomitee liikmetest, millele lisati Rumeenia Kommunistliku Partei Bessaraabia sektsiooni liikmed (umbes 400 liiget) pärast põhjalikku taustakontrolli. Siiski suhtuti PCdR endistesse liikmetesse kahtlustega ja alles 1989. aasta juunis tunnistas Moldaavia Kommunistliku Partei Keskkomitee ametlikult Rumeenia Kommunistliku Partei Bessaraabia sektsiooni parteilaste kollektiivseid õigusi. 1941. aasta veebruariks oli Moldaavia NSV komparteis umbes 9000 liiget, kellest 4223 olid alalised liikmed ehk Moldaavia kohalikud elanikud, enamasti pärit endise Moldaavia ANSV aladelt. Ülejäänud 4771 ajutist liiget olid saadetud teistest liiduvabariikidest. Vabariikliku ja maakondliku tasandi kõrgeid ametikohti täitsid nii MKP-s kui ka valitsusorganeis venelased, ukrainlased, juudid ja endisest Moldaavia ANSVst pärit moldovlased. Aastatel 1940–1941 ei määratud neile kohtadele ühtki bessaraablast.[1]
Kui Punaarmee 1944. aasta juunis Moldaavias võimu taastas, oli MKP ridades alles 1099 kommunisti. 1947. aastaks oli MKP liikmete arv kasvanud 17 207 liikmeni. Ajavahemikul 1944–1949 võeti parteisse 4412 Moldaavia NSV kohalikku elanikku, kellest vaid 1213 (27%) olid moldovlased. Kuid isegi nende moldovlaste puhul pole teada, kui paljud neist olid pärit Bessaraabiast. Parteis domineerisid jätkuvalt ukrainlased ja venelased, moldovlased olid kõikide liiduvabariikidega võrreldes oma parteis kõige kehvemini esindatud.[2] 1956. aastal oli Moldaavia Kommunistlikus Parteis umbes 40 000 liiget, neist ligi 20% etnilised moldovlased.[1]
| Aasta | Rahvuse osakaal (%) | |||
|---|---|---|---|---|
| Moldovlased | Ukrainlased | Venelased | Juudid | |
| 1925* | 6,3% | 31,6% | 41,6% | 15,7% |
| 1940 | 17,5% | 52,5% | 11,3% | 15,9% |
| 1989 | 47,8% | 20,7% | 22,2% | 2,5% |
| * 1925. aasta info viitab MKP eelkäijale, UKP Moldaavia Regionaalsele Komiteele | ||||
Nii parteis kui ka valitsusorganites eelistati ametikohtadele määrata Dnestri vasakkaldalt pärit isikuid, mistõttu läks paremkalda moldovlastel kaua aega, enne kui nad MKP-s kõrgetele positsioonidele jõudsid. Esimene Bessaraabiast pärit moldovlane, kellest sai Moldaavia Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo liige, oli 1961. aastal Dumitru Cornovan. 1966. aastal sai esmakordselt Moldaavia NSV ministriks samasuguse taustaga Vasile Rusu. Enne teda jagati ministriportfelle vaid endistele Moldaavia ANSV kõrgematele parteitegelastele või mujalt Nõukogude Liidust tulnutele. Moldovlased polnud alaesindatud mitte ainult MKP-s endas, vaid ka parteiga seotud kõrgetel ametikohtadel. Näiteks 1956. aastal olid 2405 parteisekretärist vaid 619 (26%) kohalikust rahvusest.[1]
1986. aastaks oli kohalikus parteiorganisatsioonis 189 400 liiget ning moldovlaste osakaal oli tõusnud 48% juurde. Kuid kompartei nomenklatuuri hulgas olid moldovlased endiselt alaesindatud, erandiks olid vaid maapiirkonnad. Kohaliku rahvuse osakaal riigivalitsemise organites oli 1965. aastal 42,5%, ning 1984. aastal 49%. Perestroika ja glasnosti tingimustes tõusis 1987. aastaks moldovlaste osakaal parteis juba 54% juurde. Samuti said perestroika ajal Bessaraabia moldovlased lõpuks ligi kõrgematele ametikohtadele. Lisaks esimesele Bessaraabiast pärit MKP esimesele sekretärile Petru Lucinschile 1989. aastal oli Ion Guțu esimene Bessaraabias sündinud moldovlane, kes määrati 1989. aastal Moldaavia Kommunistliku Partei teiseks sekretäriks, Ion Costaș esimeseks siseministriks (1989–1992) ja Mircea Druc esimeseks valitsusjuhiks (1989–1990).[1]
Nõukogude aja lõpus ei lõhenenud Moldaavia Kommunistlik Partei nii, nagu see juhtus Eestis ja Lätis. Kuna MKP toetas Moskvas toimunud augustiputši, kuulutas 23. augustil 1991 Moldova Vabariigi Parlament kompartei ebaseaduslikuks ja MKP likvideeriti. 1993. aastal registreeriti Moldova Vabariigis uus Moldova Vabariigi Kommunistide Partei, mis küll juriidiliselt oli uus partei, kuid tegelikkuses kujunes MKP otseseks järglaseks.[1]
Moldaavia K(b)P ja Moldaavia KP esimesed sekretärid muuda
Ajavahemikus 1940–1991 oli Moldaavia komparteil kokku kümme esimest sekretäri, kelle keskmine ametiaeg oli viis aastat. Konflikt Rumeeniaga Moldaavia pärast, mis põhjustas tugeva Moskva järelevalve liiduvabariigis, ja nõrk rahvustunne põhjustasid olukorra, et Moldoval ei arenenud Gorbatšovi ajani välja rahvuslikult meelestatud partei juhtkonda.[1] Samuti nõrgestas rahvusliku juhtkonna teket asjaolu, et Moldaavia KP kujunes proovikiviks, kus mitu tulevast Nõukogude riigijuhti käisid Moldaavias riigijuhtimist harjutamas: Brežnev juhtis liiduvabariiki otse, kuid ka Konstantin Tšernenko töötas Moldaavia KP propaganda osakonna juhina 1948–1956 ning UKP-d juhtides puutud Moldaaviaga kokku ka Hruštšov.[2]
Esimene parteijuht oli Pjotr Borodin oli varem olnud Moldaavia ANSV parteijuht. Borodinile järgnenud Salogor oli samuti Moldaavia ANSV parteinomenklatuuri hulgast. Ka Salogorile järgnenud oli Coval samuti pärit vasakkaldalt. 1950. aastal sai parteijuhiks Leonid Brežnev, kes polnud esimesena Moldaaviaga seotud ei rahvuse ega sünnikoha järgi. Ülejärgmisena võimule saanud Zinovie Serdiuk oli Nikita Hruštšovi lähedane sõber. 1961. aastal taastati traditsioon määrata esimese sekretäri kohale etnilisi moldovlasi, mille järel sai võimule enne Moldaavia Kommunistliku Partei teise sekretäri kohuseid täitnud Ivan Bodiul, kes ei rääkinud peaaegu üldse rumeenia keelt. Bodiul püsis tänu headele suhetele Brežneviga selles ametis peaaegu kaks aastakümmet 1980. aastani. Viimased kolm Moldaavia Kommunistliku Partei esimeest olid esimesed, kes oskasid rääkida hästi moldova keelt. Viimased kaks esimeest olid ka esimesed, kes olid pärit Bessaraabiast.[1]
| Nimi[2] | Võimuloleku aeg[3] | Sündinud[2] | Rahvuselt[1] | |
|---|---|---|---|---|
| Tulnud | Lahkunud | |||
| Pjotr Borodin | 14.08.1940[4] | 27.02.1942 | Ukraina | venelane |
| Nikita Salogor | 13.02.1942 | 05.01.1946 | Ukraina | moldovlane |
| Nicolae Coval | 05.01.1946 | 03.11.1950 | Dnestri vasakkalda Moldova | moldovlane |
| Leonid Brežnev | 03.11.1950 | 16.04.1952 | Ukraina | ukraina venelane |
| Dimitri Gladki | 16.04.1952 | 07.02.1954 | Ukraina | moldovlane |
| Zinovie Serdiuk | 08.02.1954 | 29.05.1961 | Ukraina | ukrainlane |
| Ivan Bodiul | 29.05.1961 | 30.12.1980 | Ukraina | moldovlane |
| Semion Grossu | 30.12.1980 | 16.11.1989 | Dnestri vasakkalda Moldova | moldovlane |
| Petru Lucinschi | 16.11.1989 | 04.02.1991 | Bessaraabia Moldova | moldovlane |
| Grigore Eremei | 04.02.1991 | 23.08.1991 | Bessaraabia Moldova | moldovlane |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 "Kommunistlik okupatsioon ja diktatuur Moldovas (1918–1941; 1944–1991): Poliitika". Eesti Mälu Instituut. Vaadatud 01.05.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 King, Charles (1999). The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture (inglise). Stanford: Hoover Institution Press. Lk 98–100. ISBN 9780817997922.
- ↑ "Секретариат ЦК КП(б) – КП Молдавии – КП Молдовы". Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 – 1991. 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2019. Vaadatud 1. mail 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Casu, Igor; Sandle, Mark (2018). "Leonid Brezhnev in Soviet Moldavia, 1950-52: the making of a GenSek?" (PDF). Plural. 4: 101–139.