Meshethi türklased
Meshethi türklased (türgi keeles Ahıska Türkleri; gruusia keeles მესხეთელი თურქები, თურქი მესხები) on Gruusiast, Türgiga piirnevast Meshethi piirkonnast (praegune Samtshe-Džavahhethi) pärinev türgi keelt (ida-Anatoolia murret) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ning asustati Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Tänapäeval on Meshethi türklased üle endise Nõukogude Liidu ala laiali pillutatud.
Meshethi türklased on valdavalt sunniidid, šiiidid on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud.
Meshethi türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000.[1] Nende põhilised elukohariigid on Kasahstan (umbes 150 000), Venemaa (70 000 kuni 90 000), Kõrgõzstan (umbes 50 000), Türgi (umbes 40 000), Aserbaidžaan (38 000[2]), Usbekistan (umbes 15 000), Ukraina (umbes 10 000), USA (u 9000) ja Gruusia (kuni 1000).[3]
Meshethi türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud türklasteks ja islamiusku läinud grusiinideks. Gruusia päritolu pooldajad kasutavad selle rahvusrühma kohta nimetust Meshi, türgi päritolu pooldajad nimetust Ahıska türklased (Ahhaltsihhe linna järgi).[3]
Nimetus "Meshethi türklased" tuli kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki 1989. aastal Usbekistanis aset leidnud pogrommide järel. Varem on neid nimetatud ka Meshethi muslimiteks, Gruusia muslimiteks ja Nõukogude türklasteks.[3]
Väidetavasti aitas Meshethi türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt koos tavaga sõlmida abielusid rahvusrühma sees ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meshethist.[3]
Rahvusvahelised pingutused Meshethi türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muu hulgas väitega, et see on võimatu, kuni pole toime tuldud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikti põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meshide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna armeenlastest asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meshethi türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.[3]
Ajalugu muuda
Meshethi ala langes Osmanite riigi kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meshethit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos Karsi ja Ardahani piirkonnaga vallutas.
Esimese maailmasõja lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meshethi alale. Meshethi muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meshethi, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.[3]
1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. Karsi rahulepinguga läks Meshethi piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga Atatürgi Türgile.[3]
Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meshethi türklaste etnilise kuuluvuse kohta, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meshethi muslimeid, nagu muidki piirkonna turgikeelseid rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegu on aseritega. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.[3]
1944. aastal Meshethi türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul Lavrenti Beria poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meshethi türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti peaaegu kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril viidi 100 000 piirkonna muslimit loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud tüüfusesse, paljud kohalejõudnud külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.[3]
1956. aastal andis Nikita Hruštšov Meshethi türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel (tšetšeenid, ingušid) lubati naasta oma päritolualadele Kaukaasias, siis Meshethi türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes NATO liikmesriigiga.[3]
1989. aasta juunis korraldasid usbekid Fergana oru Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meshethi türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meshethi türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meshethi türklast pages omal käel mitmesse Nõukogude Liidu piirkonda.[3]
Usbekistanist Krasnodari piirkonda asunud Meshethi türklasi tabas ränk tagakiusamine kasakate ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatuna algas 2004. aastal nende ümberasumine USA-sse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.[3]
Viited muuda
- ↑ The European Centre for Minority Issues Annual Report 2011 (Release Date: 10-05-2012)
- ↑ Censuses of Republic of Azerbaijan 1979, 1989, 1999, 2009 The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 Meskhetian Turks An Introduction to their History, Culture and Resettlement Experiences