Martin Bleimann

Martin Bleimann (4. aprill 1886 Paatsalu-Illuste vald, Hanila kihelkond, Läänemaa[1]1938 Nõukogude Liit) oli Eesti ja Nõukogude Liidu õpetaja ja poliitik.

Ta oli Peterburi Jaani koguduse 6-klassilise algkooli õpetaja, tuli 1917. aastal Tallinna ja astus esseeride partei liikmeks. 24. veebruarist 1918 kuulus ta Tallinna volikokku. 25. novembril 1918 valiti ta Tallinna linnanõunikuks ja toitlusvalitsuse juhatajaks. 20. detsembril samal aastal ta arreteeriti süüdistatuna ametialases ja poliitilises kuriteos. Enda väitel kahjustas ta kodanlikku linnavalitsust partei ülesandel.

Märtsis 1919 Bleimann vabastati vanglast tingimusel, et ta loobub poliitikast. Aprillis üritas ta kaaperdada ja Kroonlinna viia hävitaja Lennukit.[2] Ise väitis ta, et vajas miiniristlejat Inglismaale toiduainete järele sõitmiseks. Selle ilmsikstulekul hakati teda hüüdma "admiraliks".[3] 5. septembrist 1919 kuni juunini 1920 oli ta eeluurimisvanglas. Novembrist 1920 varjas ta end, kuni valiti I Riigikogu liikmeks. Veebruaris 1921 mõisteti Bleimann 6 aastaks vangi, kuid Riigikogu ei võtnud temalt saadikupuutumatust.

Riigikogu liikmena oli ta legaalse vasakpoolse partei, Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei, peasekretär, ka tegutses ta Nõukogude Venemaa luurajana. 5. juunil 1921 sõitis Bleimann Kominterni 3. kongressile ja ei pöördunud Eestisse tagasi. 6. detsembril 1921 andis Riigikogu loa tema arreteerimiseks, mille järel, 14. detsembril 1921, loobus ta Riigikogu liikme volitustest.

Nõukogude Liidus Bleimanni ei usaldatud, teda kuulati üle ja ta oli jälgimise all. Teda ei võetud vastu kommunistlikku parteisse, aprillis 1922 heideti ta välja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Ta oli Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli professor Leningradis, suhtles seal opositsiooniliste Eesti kommunistidega (fontannikutega). Ühtlasi võttis ta endale uueks perekonnanimeks Baltin.

1925. aastal mõisteti pedagoog Baltin pederastia eest töölisnoortega kolmeks aastaks vanglasse.

Ta oli ka Nõukogude Liidus elades Eesti Kirjanduse Seltsi eluaegne liige.[4]

1938. aastal ta hukati.

ViitedEdit

  1. Varbla koguduse personaalraamat VIII. 1897-1929. EAA 1250.1.104. Lk 117
  2. Varastatud sõjalaev. Rahvaleht nr 23, 23. veebruar 1933, lk 4
  3. "Admiral" Bleimanni suur avantüür. Rahvaleht nr 101, 1. mai 1939, lk 7
  4. Madis Lepik. Kui juba, siis juba... Edasi nr 221, 6. oktoober 1932, lk 2

KirjandusEdit

  • "Bleimani täht kustus". Rahvaleht nr 127, 27. oktoober 1932, lk 4

VälislingidEdit