Pederastia (kuritegu)

Pederastia on kuriteoliik.

Kristlikus Euroopas oli pederastia kuni hiljutise ajani kriminaalkuritegu.[viide?]

Eestis

muuda

See oli keelatud Vene seadustes ja 1935. aastal jõustunud kriminaalseadustikus, mis nägi pederastliku teo eest raskendavatel asjaoludel ette isegi sunnitöö mitte üle kaheksa aasta (§ 479).

Selleaegses kohtumeditsiinis mõisteti pederastiat anaalse seksuaalaktina kahe mehe vahel, kus üks pool etendab aktiivset (pedikaator), teine aga passiivset osa (patikus).[1] Aktiivsel poolel võib sellise käsitluse puhul harva täheldada objektiivseid leide, mis tõestaks sugulist vahekorda: enamasti võib leida ainult nahamarrastusi sugutil või ka rooja eesnaha ja sugutiluki vahelt; patikusel võib leiduda erosiooni märke päraku limaskestal, mõnikord ka spermat pärakus.[2]

Eesti NSV Kriminaalkoodeksi § 118 oli kaudne tõlge Vene NFSV kriminaalkoodeksist, kus see oli tähistatud venekeelse sõnaga "мужеложство" (VNFSV KrK §121); karistusena oli vastavates paragrahvides ette nähtud 2 kuni 10 aasta pikkune vabadusekaotus. Eesti NSV viljeldud kriminaalõigus käsitas pederastia terminit samuti ainult anaalseksi ehk suguühet päraku kaudu, mitte meestevahelise sugulise vahekorra üldises tähenduses.[3]

Eestis oli pederastia kuritegu kuni maini 1992.

Viited

muuda
  1. Gerhard Rooks. "Kohtuarstiteadus". Tartu 1938
  2. Gerhard Rooks. "Kohtuarstiteadus". Tartu 1938. Lk 305
  3. Ilmar Rebane (koostaja), Eesti NSV Kriminaalkoodeks: kommenteeritud väljaanne. Tallinn 1980. Lk 387