Margot Künnapuu
Margot Künnapuu (sündinud 2. oktoobril 1974) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kolonelleitnant, endine Vahipataljoni ülem.
Margot Künnapuu | |
---|---|
Truudusvanne | Eesti |
Teenistus | Eesti kaitsevägi |
Teenistusaeg | 1993–... |
Auaste | kolonelleitnant |
Juhtinud | Vahipataljon |
Ta on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi[1] ja esimene Eesti naissoost pataljoniülem.[2]
Haridus
muudaPärast keskkooli lõpetamist 1993. aastal mõtles ta algselt hea inglise keele oskuse tõttu minna Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat, kuid pidas seda kaitseväeteenistusega võrreldes liiga igavaks.[3]
Künnapuu on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia sõjakooli, olles seejuures koos kahe kursusekaaslasega esimesed sõjakooli lõpetanud naised. Ta on öelnud, et sõjakooli astumine tuli ta pere jaoks üllatusena.[4]
Samuti on ta läbinud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja täiendanud end Slovakkias ja staabiohvitseride kursustel Ameerika Ühendriikides.[5]
Riigiametnikuna
muudaKeskkooli lõpetamise järel asus ta tööle Harjumaa riigikaitse osakonda,[6] kus sai tuttavaks Paldiskis, Kloogal ja Humalas paiknenud väeosadega ning tegeles nende üleandmise-vastuvõtmise korraldamisega.[7]
Teenistuskäik kaitseväes
muudaKünnapu teenib kaitseväes alates 1993. aastast.
Teenistus Bosnias ja Rahuoperatsioonide Keskuses
muudaTa teenis 1997. aasta oktoobrist kuni 1998. aasta aprilli lõpuni sideohvitserina Taani pataljoni koosseisu kuuluvas ESTPLA-5 rahuvalvemissioonil Bosnias[4]. Missioonil töötas ta valdavalt Taani pataljoni staabis, esitades Rahuoperatsioonide Keskusele iganädalasi raporteid Eesti pataljoni tegevusest ja koosseisu meelsusest. Samuti töötas ta sideohvitserina taanlaste staabi operatiivosakonnas, kus korraldas kohtumisi kohalikega ja kohalike politseiülematega. Koostas pataljoni õppeplaane (laskeharjutuste, meditsiini ja evakuatsiooniõppuste organiseerimine).[3]
Ta on öelnud, et missioonilt naastes oli tal Eesti ellu väga raske sisse elada ning kohanemine võttis paar nädalat.[3]
Seejärel töötas ta Rahuoperatsioonide Keskuses staabi- ja tagalakompanii ülemana.[8][4] Ta oli Eesti ajaloo teine naissoost kompaniiülem.[4]
Hilisem teenistuskäik
muudaTa on tegutsenud vanemstaabiohvitserina maaväe staabis ja kaitseväe peastaabis ning juhatanud Kaitseväe Akadeemia Täiendusõppe Keskuse tööd. Enne Vahipataljoni ülemaks saamist oli ta Eesti sõjalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu sõjalise komitee juures.[5]
Vahipataljoni juhtimise võttis ta 2019. aastal üle major Romet Kaevult ning andis 2024. aastal üle kolonelleitnant Artur Meeritsale.
Auastmed
muudaÕlak | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
lipnik | ||
nooremleitnant | ||
leitnant | 9. juuni 2000[9] | |
kapten | 12. juuni 2003[10] | |
major | 19. juuni 2007[11] | |
kolonelleitnant | 18. juuni 2013[12] |
Tunnustus
muudaTeenetemärgid
muudaIsiklikku
muudaTema abikaasa on samuti sõjaväelane,[8] nad kohtusid õpingute käigus Sõjakoolis.[4] Künnapuu on nelja lapse ema.[1]
Künnapuu isa oli sõjaväelendur.[4]
Tal on õde Marit ja vanem vend Raa.[3]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Naine kaitseväes: loevad juhiomadused, mitte sugu". Eesti Ekspress. 25. september 2013. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ "Kõrgkoolid tutvustavad pealinnas Tartu õppimisvõimalusi". Universitas Tartuensis. Tartu Ülikool. Detsember 2019. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1998/07/18/29.4.1
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Kaia Otti (11. märts 2000). SL Õhtuleht https://www.ohtuleht.ee/89992/sekretari-toolilt-sojakooli. Vaadatud 24. veebruar 2024.
{{netiviide}}
: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=
(juhend) - ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 https://www.err.ee/967869/vahipataljoni-uueks-ulemaks-sai-kolonelleitnant-margot-kunnapuu
- ↑ https://epl.delfi.ee/artikkel/50768907/margot-unistab-koloneli-astmest
- ↑ https://issuu.com/sodurileht/docs/so_durileht_15.04.21 (lk 7)
- ↑ 8,0 8,1 Kärt Karpa (31. august 2002). "Kaitseväes iga viies naine". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/82550
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/601028
- ↑ https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2849-26-sojavaeeliste-auastmete-andmine/index.html
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/320062013003