Õhtuleht

See artikkel on konkreetsest ajalehest; üldmõiste kohta vaata õhtuleht (üldmõiste)

---

Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.

Õhtuleht

Hoone Tallinnas Narva maantee 13, kus paikneb Õhtulehe toimetus
Väljaandja	AS Õhtuleht Kirjastus
Asutatud	1944
Toimetus	Narva maantee 13, Tallinn

Ajalugu

Ajaleht väljaandja järgi

• Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1944, nr 26 – 1945, nr 265)
• EK(b)P Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1945 (nr 266) – 1988);
• EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu ajaleht (1989);
• EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Volikogu ajaleht (1989);
• Tallinna linnaleht (1990)

Ajaleht Õhtuleht hakkas ilmuma 1944. aasta oktoobris, mil sõjast purustatud Tallinna elanikele oli pärast Nõukogude Liidu Punaarmee saabumist hädavajalik anda igapäevast tarbeinfot.

Tallinna linnalehena ilmus Õhtuleht 1997. aasta märtsini ja tegi siis pöörde tabloidi suunas, hakates pakkuma sensatsioonilisemaid ja rohkem üksikostjale suunatud uudiseid, meelelahutust ja tarbijainfot.

Sõnumilehe esimene number nägi ilmavalgust 1995. aasta oktoobris. Lehe sünd sai võimalikuks, kui 1995. aastal liideti tollal ilmunud Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht.

Eesti ajakirjandusturul oli 1999. aastal omavahel tihedas konkurentsis olevad kaks eestikeelset üleriikliku levikuga kvaliteetpäevalehte – Postimees ja Eesti Päevaleht ning kaks eestikeelset kergema sisuga üleriikliku levikuga tabloidpäevalehte – Sõnumileht ja Õhtuleht.

Pidev konkurents hinnaturul viisid Õhtulehe ja Sõnumilehe kahjumisse (Õhtuleht kuulus Ekspress Grupile, Sõnumileht aga Eesti Meediale). Seepärast otsustasidki kahe ajalehti välja andva kontserni – Ekspress Grupi ja Eesti Meedia – nõukogud luua kaks ühist ettevõtet ajalehtede Õhtuleht ja Sõnumileht ning ajakirjade kirjastamiseks ja teha koostööd mõlema kontserni trükitoodete paremaks levitamiseks.

Ühinemise eesmärk oli pakkuda lugejatele kvaliteetsemat väljaannet nii sisus kui vormis, omanikele aga võimalust kokku hoida juhtimis-, trüki-, levi- ja finantskulusid, et välja tulla üha suurenevast kahjumist. SL Õhtulehe jaoks algaski ajalugu 3. juulil 2000, mil lõpetasid ilmumise kaks konkureerivat väljaannet – Õhtuleht ja Sõnumileht ja hakkas ilmuma ühine väljaanne SL Õhtuleht.

SL Õhtulehe paberlehe esimene number, mille tiraaž oli 60 510 eksemplari, ilmus 3. juulil 2000. 3. jaanuaril 2005 loodi ajalehele uus logo ja kujundus, mis püsis 5. oktoobrini 2008.

6. oktoobrist 2008 on ajalehe nimi jälle Õhtuleht.

Õhtulehe missiooniks on "vahendada ausalt, otsekoheselt ja julgelt kõige värskemaid uudiseid ja meelelahutust viisil, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks, vaid ärataks temas valmisoleku pakkuda inimestele hoolt ja tuge ning innustaks selle nimel tegutsema."

TNS Emori andmetel oli ajalehel 2010. aasta kolmandas kvartalis 167 300 lugejat.

Trükiarvult Eesti esimeseks trükiväljaandeks kerkiti 2016. aasta oktoobris (tiraaž 48 400 vs Postimehe 46 300). 2018. aasta oktoobris oli tiraaž 43 000 eksemplari. 2019. aasta detsembris oli Õhtuleht samuti suurim päevaleht tiraažiga 42 900 eksemplari, digiväljaande tellijaid oli 12 600.

Õhtulehte annab välja AS Õhtuleht Kirjastus, mis kuulub võrdsetes osades meediakontsernidele Ekspress Grupp ja Alexela. 2016. aasta sügisest on peatoimetaja Martin Šmutov, kes juhtis varem Õhtulehe veebitoimetust. Ettevõtte juhatuse esimees on Erik Heinsaar.

Õhtulehe peatoimetajad

• Heino Dengo (1962–1982)
• Endel Lepisto (1982–1992)
• Tõnis Erilaid (1992–1996)
• Hallar Lind (1997–1998)
• Priit Hõbemägi (1998–2000)
• Väino Koorberg (2000–2016)
• Martin Šmutov (2016–)

Välislingid

• Õhtulehe veebiväljaanne