Eesti Sõnumid
Eesti Sõnumid oli eesti päevaleht, mis ilmus Tallinnas 30. märtsist 1994 kuni 28. septembrini 1995. Peatoimetaja oli Toomas Leito.
| Tüüp | päevaleht |
|---|---|
| Peatoimetaja | Toomas Leito |
| Asutatud | 1994 |
| Lõpetatud | 1995 |
| Keel | eesti |
| Toimetus | Pikk 55, Tallinn |
Ajalehe toimetuse moodustasid uude omandusse läinud Rahva Häälest lahkunud ajakirjanikud eesotsas Toomas Leitoga, kellest sai ka uue lehe peatoimetaja. Leht lõpetati 1995. aastal, kui ajalehe investor Hans Luik otsustas lehe liita Eesti Päevalehega.
Ajalugu muuda
Riigile kuulunud väljaannetest oli Toomas Leito juhitud Rahva Hääl ainus, mille toimetus ei kasutanud 1990. aastate algul neile avanenud võimalust leht endale erastada. 1993. aastast tundsid lehe omandamise vastu huvi Marek Strandberg ja Agu Kivimägi, kes suutsid Laari toetusel 1994. aasta mais Rahva Hääle erastamisjääkide nime all nende ettevõttele Maag müüa. 21. märtsil vallandati seadusevastaselt Leito, mille peale Rahva Hääle ajakirjanikud lahkusid peaaegu täies koosseisus ajalehest.[1][2][3][4]
Rahva Häälest lahkunud ajakirjanikud moodustasid investorite Robert Lepiksoni ja Hans H. Luige majanduslikul toel 1995. aastal uue ajalehe Eesti Sõnumid.[2] Esimene number ilmus 30. märtsil 1994, päev pärast Rahva Hääle toimetusest väljatõstmist.[3] Ärimehed said vähemusosaluse RH Ajakirjanike aktsiaseltsis. Kuna Rahva Häälest poliitilistel põhjustel vallandamine oli põhjustanud ka avalikkuses menu, tekkis Eesti Sõnumitele kiiresti lugejas- ja tellijaskond.[5]
Lehe käimamineku järel avaldasid investorid soovi, et Leito kui endine EKP liige ei jääks ajalehe peatoimetajaks. Esialgu Leito nõustus üleminekuajaga, kuid mõne kuu möödudes keeldus ta tagasi astumast.[2] Olukord muutus 1995. aasta kevadel, kui Soome ajalehe Helsingin Sanomate meediakontserni tütarettevõte Kymen Lehtimedia Oy soovis osta osalust ajalehes. Aastaga oli ajaleht kahjumis, kuid lainemispotentsiaaliga. Luik-Lepikson oma osalust ei müünud, kuid ajalehes tolle hetkeni enamust omanud ajakirjanikud müüsid oma osa maha.[6]
1995. aastal müüs Lepikson oma osaluse lehes Luigele, kellest sai samal aastal lehte välja andva RH Ajakirjanike AS-i juhatuse esimeheks. Septembris otsustas Luik Eesti Sõnumid Eesti Päevalehega ühendada. Peatoimetajat Leitot sellest ette ei informeeritud. Eesti Sõnumite kinnipaneku õhtul 28. septembril oli ta ärikohtumisel ja lehe sulgemisest sai teada alles siis, kui toimetuses 29. septembril hakati Eesti Päevalehte trükkima. Liitmisega rahulolematud ajakirjanikud eesotsas Leitoga rajasid 1995. aastal uue Sõnumilehe.[1][2] Ülejäänud toimetus (va tegevdirektor Indrek Puskar) sai sellest teada järgmisel päeval lehte lugedes.[7] Oktoobri alguses lahkus Leito töölt ja ükski Eesti Sõnumite ajakirjanik ei läinud Eesti Päevalehte üle. Selle asemel rajasid Eesti Sõnumite ajakirjanikud uue ajalehe Sõnumileht, mis kujunes Eesti Sõnumite vaimseks järglaseks.[8]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Raidla, Peeter (12.03.2020). "Mäletades ja mälestades Toomas Leitot". Maaleht.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Luik, Hans H. (11.03.2020). "Tehtud sai palju. Puhka nüüd rahulikult, Toomas". Eesti Ekspress.
- ↑ 3,0 3,1 Leito, Toomas (11.10.2019). "Käänakud". Nelli Teataja. Lk 8–9.
- ↑ ""RAHVA HÄÄLE" PEATOIMETAJA KOONDATUD, RIIGILEHEST LAHKUS 50 AJAKIRJANIKKU". Päevaleht. 22.03.1994. Lk 1.
- ↑ Leito, Toomas (08.11.2019). "Käänakud". Nelli Teataja. Lk 8–9.
- ↑ Leito, Toomas (13.12.2019). "Käänakud". Nelli Teataja. Lk 8–9.
- ↑ Leito, Toomas (27.12.2019). "Käänakud". Nelli Teataja. Lk 8–9.
- ↑ Leito, Toomas (03.01.2020). "Käänakud". Nelli Teataja. Lk 8–9.