Malta (Austria)

Malta on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Malta
Pindala	262 km²
Elanikke	1986 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 58′ N, 13° 31′ E
Asend Spittal an der Drau ringkonnas

Valla territoorium on suuruselt teine Kärntenis, katab suurema osa Maltatali orust, ulatudes Kõrg-Tauerni mäestiku Ankogeli rühmast loodes Gmündi linnani Drava lisajõe Lieseri ääres. Edelas külgneb see Reißeckiga, samas Alpide peaahelik koos Ankogeli ja Hochalmspitze tippudega moodustab põhjapiiri Austria Salzburgi liidumaaga. Vallaosad on Dornbach, Malta ja Maltaberg.

Kihelkonnakirik

Varasema põllumajanduspiirkonnana sõltub kohalik majandus täna suuresti turismist ning seal on u 120 000 ööbimist aastas. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad praostimaja (muudetud vabaõhumuuseumiks) ja Fallbach Klettersteig, via ferrata piki Fallbachi koske. 1987. aastal laiendati Kõrg-Tauerni rahvusparki Ankogeli rühmani ja tänapäeval on ligikaudu 85,7 km² vallast rahvuspargi osa.

Ajalugu

Juba Rooma-eelsel ajal asustatuna oli Malta esimene dokumenteeritud mainimine millalgi 957. ja 992. aasta vahel nime all locus Malontina. 11. sajandil püstitati Maltatali oru põhjanõlvale Ödenfesti loss, siis valdasid seda Brixeni piiskoppide ministeriaalid. See laastati 14. sajandi alguses, kui kohalikud Malta krahvid mässasid Meinhardiinidest Kärnteni hertsogite vastu.

Esimest kirikut lossi all on mainitud millalgi 1006. ja 1039. aasta vahel. Gooti stiilis kihelkonnakirik Maria Hilf Assumptio ehitati eri etappides 13. ja 15. sajandi vahel. Selle seinas on Rooma hauakivi, 15. sajandi maalid võlvides ja 14. sajandi freskod koori seintel. Naabruses asub Dornbachi vesilinnus (algselt gooti stiilis, kuid 16. sajandil lisatud muudatustega); seda ümbritsevad ringmüür ja vallikraav. Fischertratteni küla keskmes on protestantlik kirik, püstitatud pärast 1787. aasta Sallivuspatenti.

Kölnbreini pais

Kölnbreini veehoidla ning Hochalmspitze ja Ankogeli tipud

 Pikemalt artiklis Kölnbreini pais

Hochalmi mägitee piki järsku Malta orgu viib Kölnbreini kaartammile, mis on osa Malta hüdroelektrijaamast, mida juhib elektriettevõte Verbund AG. Tunnelid viivad vee elektrijaamadesse Mölltalis Reißeckis üle 1100 m allpool.

Pais kogub suurel hulgal vett ümberkaudsetest mägedest ja ka veevarustustunnelite süsteemi kaudu, mis toovad vett Lieseri ja Mölli jõest. Aastatel 1971–1978 ehitatud müüritispais pikkusega 626 m ulatub maapinnast 200 m kõrgusele ja on seetõttu kõrgeim Austrias. Veehoidla ulatub paisu taha 4,5 km, sisaldades umbes 200 miljonit kuupmeetrit vett.

Paisu kõrval on restoran ja hotell. Veehoidla teenindab võistlussõudjaid kõrgustreeninguga. Samas on pais ka populaarne benji-hüpete koht.

Vallamaja

Tuntud inimesi

• Eva Kary (Faschaunerin), piinati ja hukati 1773. aastal