Reißeck
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2021) |
Reißeck on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
| Reißeck | |
|---|---|
 Kolbnitz | |
 | |
| Pindala |
140 km²  |
| Elanikke |
2199 (1.01.2016)[1] |
|
| |
| Koordinaadid | 46° 53′ N, 13° 18′ E |
 Asend Spittal an der Drau ringkonnas | |
  | |
_seen_from_Danielsberg.jpg)
Paiknedes Drava lisajõe Mölli orus, asub Reißeck u 20 km Spittal an der Draust loodes. Tänane omavalitsus loodi 1973. aastal, selle osad on Kolbnitz, Zandlach, Penk ja Teuchl. See on saanud nime põhjas asuva Reißecki massiivi (2965 m) järgi, mis on Kõrg-Tauerni mäestiku Ankogeli rühma osa. Mölltalist lõunas kõrgub Kreuzecki rühm.
Olles võrdsel kaugusel Ankogel/Mölltali liustikusuusakuurordist ja Millstatti järvest, Kolbnitzis asuvad rajatised on parvetuskeskus, ratsutuskeskus, tenniseväljakud, väike suusapiirkond ja ujumisbassein. Kaks funikulööri väljuvad Mölli oru põhjast: esimene kulgeb üles Reißecki mäkke 2236 m kõrgusele jalutusradade ja hotellini; teine viib Kreuzecki mäe mägiraudteejaama kõrgusel 1211 m, mis on alguspunktiks mitmetele alpijalutuskäikudele kuni 2498 m kõrguseni. Reißeck Höhenbahni, mis on üks kõrgeimalasuvaid kitsarööpmelisi raudteid Euroopas, tegevus Reißecki platool lõpetati 2014. aastal.
Reißeckil on Kolbnitzi ja Penkj jaamades juurdepääs Tauerni raudteeliinile, mis kulgeb Spittal an der Draust läbi Tauerni raudteetunneli Schwarzach im Pongausse. Sinna pääseb ka paralleelselt kulgevalt Mölltal Straße (B106) maanteelt Lurnfeldist Drava orus Obervellachi ja Winklernini.
Kolbnitz muuda
Kõrg-Tauerni mäed on traditsiooniline kaevanduspiirkond, peamiselt kulla, hõbeda ja raua. Algselt Freisingi piiskoppide omanduses Kolbnitzi küla on esmamainitud 1124. aasta dokumendis kui Cholomunze. Varsti pärast seda läks valdus Görzi krahvidele (Meinhardiinid), kes elasid Falkensteini lossis. 1460. aasta paiku hõivasid need lõpuks Austria Habsburgid, kes valitsesid Kärnteni hertsogkonnas.
1973. aasta haldusreformi käigus liideti Kolbnitz an der Tauernbahn, Penk ja Mühldorf Reißecki vallaks. 1992. aastal Mühldorf eraldus.
Danielsberg muuda
Koonusekujuliselt 966 m kõrguselt Danielsbergi mäelt Kolbnitzist loodes leitud tassiga märgistatud kivi tähistab asulat juba kiviajast. Edasised arheoloogilised esemed kaevu lähedal silmatorkaval tipul viitavad keldi püha hiie ja Herculesele pühendatud Rooma templi olemasolule. Prohvet Taanielile pühitsetud varakristlik kabel püstitati kohale tõenäoliselt 313. aasta paiku.
Pärast seda, kui piiskop Modestus piirkonna 8. sajandil taasristis, ehitati 1127. aastal tippu uus Püha Jüri kirik. Esimest korda mainiti seda kui monte sancti Danielis 1292. aasta teates hilisema Görzi krahvi Meinhard I ja tema äia Tirooli krahvi Albert IV edutust kampaaniast Kärnteni hertsogi Bernhard von Spanheimi vastu. Kirikut laiendati 1515. aastal ja torn lisati 1750. aastal. Kirikust allpool on 1908. aastal püstitatud Herkuleshof, nüüd hotell.
Hüdroenergia muuda
Reißeckis on kaks hüdroelektrijaama (Kraftwerk Kolbnitz ja Kraftwerk Rottau), mida haldab Verbund AG elektriettevõte. Vesi kogutakse Reißecki (seotud Kölnbreini paisuga ülemises Maltatalis) ja Kreuzecki mägede mitmesse veehoidlasse ning viiakse jaama viie lüüsi kaudu maksimaalse kõrguste vahega u. 1772 m. Seitse (Kraftwerk Kolbnitz) resp. neli (Kraftwerk Rottau) Peltoni turbiini, mille maksimaalne võimsus on 138-220 MV igaüks, annavad aastaseks elektritoodanguks 1013 miljonit KWh.